Margus Maidla
-
Markus Vetemaa (pildil vasakul): „Sajaprotsendiliselt tööle keskendunud inimesed muutuvad minu meelest kitsarinnaliseks, närviliseks ega oska enam vaadelda eluks nimetatavat fenomeni laiemalt, huumori ja mõistmisega.“ErakoguEesti mereteaduse hoidjad
Olukorras, kus maailmameres toimuvad kiired traagiliselt lõppeda võivad muutused, tuleks võimalikult suur osa rahast ja ajupotentsiaalist panna pakilisi probleeme lahendama.
8 minutit -
Põhimõte on selles, et kui teadlane ise (või kõrvalt tulnud eraettevõte) hakkab väärindama avaliku sektori raha ning infrastruktuuri ja tööjõu abil loodud akadeemilist väärtust, ei ole ta selles tegevuses riigivaras, vaid nii peavadki asjad käima, sest sellest võidavad kõik osalised, ning kui veab, saab keegi ka miljonäriks. Seda ühiskond vajabki. Pildil Londoni ettevõtte The Shadow Robot Company loodud liikuv inimkäe sarnane robotkäsi.Akadeemiline ressursitõhusus
Kuni teadlane ei saa ettevõtluses kaasa lüüa, nii et isegi ebaõnnestumise korral oleks tal võimalus teadustööle naasta, seni ei suuda me tulemuslikult akadeemilist ressurssi väärindada.
7 minutit -
Gábor Stépán: „Lõppude-lõpuks peavad kõik ülikoolid, kes arvavad, et nad on head ja näitavad selle kinnituseks erinevaid näitajaid, endalt küsima – milles nad ikkagi head on?“ErakoguArmastus matemaatika vastu
Gábor Stépán: „Ungaris on teadussüsteem valitsuse poliitika osa ja seega pidevalt muutuv. Paljuski sõltub see valitsuse stiilist.“
6 minutit -
Tõnu Tender: „Sõnadega emakeel ja isamaa kõlksub kokku meie ajalugu ja keelekultuuri, olemust ning hoiakuid iseloomustav tegusõna – muretsema. Meile on olemuslik muretseda nähtuste pärast ka siis, kui nendega on kõik hästi või peaaegu hästi.“ErakoguElav keel
Tõnu Tender: „Ei tohi unustada sedagi, et iga kaunis aed vajab pidevat hoolt: ka eesti keel vajab järjepidevat arendamist.“
12 minutit -
Senised nutika spetsialiseerumise valdkonnad on kaunis laialivalguvad, edaspidi on vaja suuremat fookustamist. Mikroskoobipildil sibulakoore rakud hüpertoonilises lahuses.Rusalka96 / Wikimedia CommonsEuroopa horisondi poole
Uue „Euroopa horisondi“ programmis tuleks keskenduda valdkondadele, milles Eesti teadus on kas tugev või ülitugev: biotehnoloogia, geneetika, personaalne meditsiin, ravimiarendus, uued energialiigid ja -salvestid.
6 minutit -
Pildil on Jaan Valsiner (keskel) 2017. aastal Bochumi Ruhri ülikoolis Hans Kiliani auhinda vastu võtmas. Hans Kiliani auhind on teadusauhind, mida antakse välja alates 2011. aastast iga kahe aasta tagant väljapaistvate saavutuste eest, mis võimaldavad sügavamalt mõista inimkonna ajaloolist ja kultuurilist eksistentsi ning inimpsüühika muutumist.Wikimedia CommonsKonstruktiivne arrogant
Jaan Valsiner: „Tänapäeva institutsioonid ning nende etteantud piirangud ei innusta, vaid piiravad teadmiste arengut.“
7 minutit -
Toomas Asser ja Margit Sutrop.Tartu ülikoolKaks kandidaati
Tartu ülikooli rektorikandidaatide Toomas Asseri ja Margit Sutropi vastused Sirbile rektorivalimiste künnisel
7 minutit
