-
Kalevi Kull ja Stuart Kauffman arutavad, millise võimaliku sajandi läbimurde ees seisab bioloogia.
Eluteaduses, nagu väidab osa bioloogidest, on olnud kaks suuremat avastust. Ühe on teinud XIX sajandil Darwin ja see puudutas evolutsiooninähtust ning teise XX sajandi keskpaiku Francis Crick, James Watson ja Rosalind Franklin, ja see on seotud pärilikkusaine struktuuri ja rolliga. Rohkem ei midagi. Edaspidise molekulaarbioloogia ja molekulaargeneetika võidukäigu võib kvalifitseerida täppisteaduslike vahendite osavaks rakendamiseks muukimaks lahti elusaine üksikprotsesse…
-
Stuart Kauffmani pöördeline lugu viib igava deterministliku universumi põnevatele arenguteedele.
27. aprillil pidas Stuart Kauffman Tartu ülikooli semiootikaosakonnas tähelepanuväärse seminari ja esines ka 24.–29. aprillil Tartus toimunud konverentsil „Mis on elu?”.
Stuart Kauffman on maailma tippteadlasi elussüsteemide modelleerimise alal. Ta on üks keerukate süsteemide matemaatilise uurimise Santa Fe keskuse rajajaid Ameerika Ühendriikides. Tartu seminaril kõneles ta viimasel ajal selles valdkonnas toimunud arengust. Siinkohal võiks Stuart Kauffmani enda mõtteilma teisenemise kokku võtta kui…
-
Eesti noortele oli tänavune Vilniuses toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO 2012) edukas. Kahest Eestist pärit võistkonnast sai üks esikoha ja teine 14. koha, mis ühtlasi tähendab hõbemedalit. Võiduga tulid tagasi Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi gümnaasiumist, Mette Purde Prantsuse lütseumist ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna reaalkoolist.
Olümpiaadil osales õpilasi 22 riigist, igast kaks kolmeliikmelist võistkonda.
Ei teadus ega kunst ole mõistagi võistlusspordialad, kuid võtkem selliseid olümpiaade ennekõike kui tähelepanu ja toetust…
-
Ema ja tütre vahelisel tugeval sidemel on ühiskonna kujunemisloos olnud märkimisväärne jõud.
Antropoloogia ei tegele ammu enam kultuuride siseselt esemete ja pärimuste päritolu ja tähendusega. Antropoloogiline huvi ja võimalus seda huvi rahuldada on kandunud tänapäeva ja uurimisobjektideks on muu hulgas ka elektroonilise suhtluse ilmingud. Daisy Yuhas kirjedab k.a 20. aprilli Scientific Americani võrgupäevikus, kuidas kolme miljoni mobiilikasutaja suhtluse jälgimisel on saadud kinnitust teooriale, mille järgi just naissuhtes muutuv bioloogiline eelistus on…
-
Hiljuti sai Euroopa Teadusnõukogu (ERC) viieaastaseks. Mis võis olla põhjuseks, et alles nii hiljuti selline eesliiniteadust toetav institutsioon Euroopas tekkis?
Mart Saarma, Euroopa Teadusnõukogu liige: Kuulun tõesti ERC teadusnõukokku, mis on mu meelest suur au. Keegi selles nõukogus ei esinda oma maad, vaid ainult parimat Euroopa teadust
Osalesin ka ise juubelil. Miks selline organisatsioon nii hilja tekkis, on raske vastata. Ma ei tunne sedavõrd hästi ERC sünnilugu. Tundub, et põhiline probleem on…
-
Teaduspreemia laureaat Kai Kisand soovitab mitte liialdada pesemise ja televaatamisega
Organismide elud on tugevalt läbi põimunud. Inimenegi püsib elus vaid seoses suure hulga bakterite ja seentega, kelleta meie organismi tasakaal paigast nihkuks. Nii keha pinnal kui ka kehas on neil igaühel täita oma roll. Seedimine ilma mikroorganismide kaasabita oleks suisa võimatu. Bakterite ja seente omavaheline asjaajamine ja tasakaal ka näiteks nahal ja limaskestadel kaitseb organismi muude mõjutuste eest. Juhtub aga nii,…
-
Sipelgatelt on üht-teist õppida. Õigem oleks öelda, et meist evolutsiooniliselt vanemad Maa asukad on meile lihtsalt midagi õpetamata jätnud. 3. aprilli Scientific Americani artikkel käsitleb nakkavat omakasupüüdmatust, mis aitab sipelgakolooniatel toime tulla näiteks pessa tunginud seennakkusega. Inimühiskonnas on käitumine ju teada: epideemia korral isoleeritakse haiged ja tervetel soovitatakse mitte ringi hulkuda ja kodus püsida. Sipelgad aga ei hülga ega isoleeri oma haigeid kaaslasi. Sipelgad püüavad nii kiirelt kui võimalik oma…
-
Su rektoriameti algaastail toimus üks haridusteemaline arutelu, kus arutlusteemaks oli õpetajate kvaliteet. Siis oli arutuse all, et ülikoolid võiksid ise õpetajakoolituse lati kõrgemale tõsta. Kas või seeläbi, et õpetajakoolitust pakutakse vaid oma põhierialal parimaile (esimese veerandi hulka kuulujaile). Toona arvasid, et saad seda küsimust arutada ülikoolide rektorite koosolekul, mis pidi järgnema vanalinna hariduskolleegiumis peetud juturingile. Kas said ja mida arvati?
Alar Karis: Loomulikult oleme ülikoolide rektoritega õpetajakoolituse valupunkte arutanud, nii nagu…
-
Läänemeri on ainulaadne veekogu maailmas, mida peab ka ainulaadselt mõõtma ja uurima.
Öeldakse „maakera”, kuid õigem oleks öelda „veekera”. Vee ja veesüsteemide osa Maal on keskne. Ei ole ka meie mitte mullast, vaid veest võetud. Nii arvatakse. Vesi seob elu Maal tugevamalt kui ühine atmosfäär. Uudishimulik inimene on kolinud kõrgematelt aladelt madalatele. Mere äärde. Seal on ilus, seal on kaubateed, seal on inimeste meeli köitev majanduskirg. Rannikul on paraku ka suurimad…
-
Elust ja diferentsiaalvõrranditest räägib riigi teaduspreemia laureaat Jaan Janno.
Koolimatemaatikast on ilmselt paljudel meeles tekstülesanded. Neile vastuse leidmine tähendabki ju võrrandi koostamist ja selle lahendamist. Kui lugu on keerukam kui Tallinnast Tartusse sõitva rongi kiirus või sõprade käes olevate õunte arv, on ka võrrand keerukam.
Kui tekstülesanne sisaldab eeldusi olude muutumise ja nende muutuste suhet mingi muu muutusega, on otstarbekas kirja panna diferentsiaalvõrrand. Võrrandi lahendiks pole sellistel puhkudel aga mitte arvud, vaid…
