-
23.–25. jaanuarini toimunud rahvusvahelisest konverentsist „Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine?” oli lugeda eelmisest Sirbist. Olen harjunud, et konverentside pealkirjad püüavad tekitada uudset seost, kuid see pealkiri on küll tautoloogiline. Kuidas siis teistmoodi üldse saab olla? Kui rahvusvaheline konverents sellepärast kokku kutsutakse, et arutada, missugune peab olema õppejõudu roll ja kuidas kaasata üliõpilasi õppeprotsessi, siis peab kõrghariduse olukord olema üksjagu halb.
Ülikool oli algselt ja seejärel pikka aega loomult sotsiaalne, üliõpilaste ja õppejõudude…
-
Linnakorralduse muutmisel on Maa seisundile suurem mõju kui mis tahes muul tegevusel.
Eelmise aasta 12. juunil suri USA majandusteadlane, 2009. aasta Nobeli auhinna laureaat Elinor Ostrom. Ostromi peamiseks huviks majanduse valdkonnas olid ühistegevusliku majanduse protsessid. Ostrom oli ka kirglik keskkonnakaitsja, tema seisukohtades olid ühine tegevus ja keskkonnahool tugevalt põimunud.
Päev enne surma ilmus temalt artikkel „Rohujuurest saati roheline” („Green from the grassroots”), milles ta rõhutab keskkonnahoiualast ühishuvist lähtuvat käitumise ja toimimise vajadust.…
-
Intervjuu infotehnoloogia alal akadeemikuks valitud Tartu ülikooli matemaatiku ja bioinformaatiku Jaak Viloga.
Andmekaevandus (data mining) on üks tegevustest, mida harrastad. Mis see on? Tavaarusaama järgi teeb Google andmed niigi kättesaadavaks. Kas ikka teeb?
JAAK VILO: Google aitab meil traditsiooniliselt üles leida ja kätte saada avalikke andmeid, peamiselt tekste, hinnates statistiliselt, mis on vastava päringu jaoks kõige olulisem info. Samuti arendavad nad väga massiivset IT-infrastruktuuri – pilveteenuseid, mobiilitaristut, kaarditeenuseid, masintõlget jne.
Andmekaeve on…
-
Sirbi küsimustele vastab Eesti Teaduste Akadeemia vastne akadeemik füüsik Ergo Nõmmiste.
Nagu Richard Feynman aegu tagasi ennustas, on „allpool” – aatomitest ülalpool, aga meie mikromaailmast allpool – ruumi küllalt. Nanomeetri mõõdus asjadele. Nanotehnika nimetus on jõudnud pea kõikjale, aga nanomaterjalide masskasutus on mõne üksiku ettevõtte ja tõesti vaid üksikute materjalide pärusmaa. Millised muutused seda valdkonda ees ootavad?
Ergo Nõmmiste: Sellele väitele võib vastu vaielda. Mitte Feynmani väitele, vaid väitele, et nanomaterjalide masskasutus…
-
Geene „õpetades” on tervena vananemine tagatav, arvab Laura Deming.
Novembri keskpaigas külastas Eestit ja pidas Rocca al Mare koolis loengu Uus-Meremaalt pärit Laura Deming. Ta on 18aastane ja kaheksandast eluaastast saati tegelnud vananemise bioloogia uurimisega ning otsinud lahendusi vananemise vastu. Tegemist on omapärase inimesega, sest ta pole päevagi käinud üldhariduskoolis. Tema loovus on ülisuur ning tema pühendumus uurimistööle märkimisväärne.
14aastaselt hakkas ta õppima Massachusettsi tehnoloogiainstituudis ning 2011. aastast tegutseb ta Floreat Capitali…
-
Kildagaas on viimase kümne aastaga tõusnud USA energiavarustuses märkimisväärsele kohale. Oma gaasitootmise käivitamine on olnud nii jõuline, et loobutud on Omaani ja Katari vedelgaasist, mis nüüd siis leiab Euroopas ostjaid.
2000. aastal moodustas kildagaas vaid 1% Ameerika Ühendriikide maagaasi toodangust. 2010. aastal oli see 20% ja 2035. aastaks ennustatakse kasvu 46%ni. Kildagaas on USAs viinud ka gaasihinnad langusse ja on seetõttu muutnud energiamahukad tooted kasumlikuks eksporttoodanguks. Mine tea, kas see on…
-
Vangide dilemma on mõtteline eksperiment, millega õnnestub demonstreerida koostöö tähendust. Nimelt kirjeldatakse kaht arreteeritut, keda kahtlustatakse relvastud röövis, kuid ainsateks asitõenditeks on nende käest kinnivõtmisel leitud seadusevastased relvad. Ainsateks tõenditeks saaksid olla nende üksteise vastu antud tunnistused. Nii seda olukorda ka kirjeldatakse, et kahtlusalused on eraldi kambrites ning neid püütakse veenda andma teise vastu tunnistusi. Kui tunnistusi ei saada ja muid tõendeid ei teki, on ainsaks süüteoks seadusevastane relv ja…
-
Madis Masingu kirjutis, mis oli suunatud Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna psühholoogia instituudi vastu, tingis ka mõned küsimused psühholoogia instituudi juhatajale Jüri Allikule.
Madis Masing kirjeldab oma kogemust ülikoolis psühholoogia õppimisest üsna kriitiliselt. Missugune on tema kokkupuude Tartu ülikoolis õpetatava psühholoogiaga?
Madis Masing visati edasijõudmatuse tõttu ülikoolist välja. Kui ma õigesti mäletan, siis ei olnud ta võimeline sooritama isegi paari eksamit.
Madis Masing on oma esinemistes ja kirjutistes osutanud Jure Biechonski nimelisele isikule,…
-
Teaduse ulatuse piir on üldjuhul selge. Teadus on heal tasemel, kui sellega aetakse inimkonnale olulist asja ja tehakse seda, kasutades kirjeldusvõimelist ja kontrollitavat teadmist ja seda juurde tekitades. Jätnud kõrvale metodoloogia nüansid, pole raske ette kujutada, kui palju on kõikvõimalikku ebateadust nii tekstides, mõtetes kui ka tegudes. Kuigi, miks peaks ebateadust üldse teaduse kaudu defineerima, kui see võib kanda muud nimetust? Vaimupimedus, mustkunst või tavapärane tsirkus. Kust aga avalikkus seda…
-
Täna ametisse astuv Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rääkis Sirbile Eesti ülikooli lähiaastatest.
Ülikooli vastne arendusprorektor Erik Puura on avaldanud mõtte, et teadus peaks olema suuteline ise rohkem raha teenima. Milline see teaduse-raha-ettevõtluse suhe peaks olema, milliseks see Tartu ülikoolis kujuneda võib?
Eerik Puura vihjatud suund on mu meelest igati õige, aga mõistagi mitte ainus tee ettevõtlussuhete kujundamiseks. Mitte ainult Tartu ülikoolis, vaid kõigis ülikoolides on suuresti puudu see vahesamm, millega teadmisest…
