-
Arvatakse, et inimkond on oma kasvamisega ületanud seitsme miljardi piiri. Muu hulgas tähendab see suuremat toiduvajadust, mis valdavalt kasutuses olevate põllupidamistehnikate puhul tähendab ka rohkem väetisi. Tõsiasi on paraku see, et ülesöömise ja sellest tulenevate hädade all kannatab rohkem inimesi kui alatoitluse all. Tõsiasi on ka see, et lihaga maiustamine läänes hoiab loomasööda vajadusest tulenevalt viljakasvatuse all 75% põllumaast.
Lihatarbimine Ameerika Ühendriikides on üle 120 kg inimese kohta aastas, Euroopas üle…
-
Soolist ebavõrdsust vermitakse nii kõrgkoolides kui ka teadusasutustes.
Soolise ebavõrduse kohta kõrghariduses ja teaduselus pole Eestis 2005. aastast toiminud võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse volinikule saabunud ühtki kaebust. Küsimus pole mitte probleemi puudumises, vaid põhjustes, miks sellist olukorda talutakse ja kuidas esile kutsuda muudatusi. Voliniku ametis on Mari-Liis Sepp er, kellelt ma diskrimineerimise teema kohta küsisin järgmist.
Kas olete tegelnud ka soolise võrdse kohtlemise küsimustega (Eesti) akadeemilises keskkonnas?
Volinikule ei ole 2005.…
-
Kurb lugu on see, et naisõppejõud ja -teadlased väga mehistest ülikoolidest ei nõustu oma nime all kirjutama-rääkima soolisest võrdõigusetusest. Keegi ei takista kandideerimast valitavatele ametikohtadele. Formaalselt on naiste ja meeste võrdsus tagatud, kuidas muidu. Õppetoolides täidetakse vabanenud õppejõukohad teaduskonna dekaani ettevõtmisel – dekaan kutsub kokku asjakohase eksperdikomisjoni. Kolmeliikmeline komisjon vaatab läbi avaliku info ja teeb siis oma otsuse.
-
Eesti teaduse finantseerimine muutub täiel määral loodava teadusagentuuri pärusmaaks. Sellise teadusagentuuri loomine parajasti käib ning Haridus- ja Teadusministeeriumi arusaama järgi ei peaks seadusandja oma nina edaspidi teaduse rahastamise üksikasjadesse toppima. Paraku on lugu nii, et teadlaskond on teadusagentuuri kavandamisest eemale hoitud ja ka ise hoidnud. Hoidnud ehk pragmaatilistel kaalutlustel, et võime mitte liialt häirida ja tagada sellega oma palukese säilimine.
-
Kavatsus Antarktika lepingu keskkonnaprotokollist loobuda näitab valitsust lühinägeliku ja teadusvaenulikuna.
Teadmised Maa kliima mineviku ja ilmselt ka tuleviku kohta asuvad polaaraladel. Võimalik, et seal on ka teadmine meie geneetilise olemuse kohta, õigemini, selle kohta, milline osa pärilikkusainest teeb sealsed harvad liigid nii vastupidavaks karmidele oludele. Kliima ja keskkond moodustavad majanduse ja poliitika pirukast üsna suure tüki. Polaar-, nagu ka kosmoseuuringud, on teadusliku solidaarsuse avaldumise kohaks, nagu seda on tuumauuringud ülikallitel kiirenditel…
-
Eesti rahvusringhäälingu seadus näeb küll ette, et rahvusringhääling täidab meie põhiseaduses paika pandud eesmärke saadete-programmide ja muude vahenditega, aga muudest vahenditest – mille osakaal maailmas kasvab – kõneleb seadus vähem kui tele- ja raadioprogrammidest, nende sisust. Seadus põlistab ülesanded ja on täiesti selge, et sellest seadusest on kasvanud välja vajadus ehitada uus ringhäälingumaja. Seadusest tuleneb rahvusringhäälingu kohustus koostada arengukavu. Arengukavadest (neid on juba neli) selgub, et maja vajadus on esmane…
-
Eesti Teadusagentuuri tegevuse ja põhimõtted paneb esialgse projektijuhina kokku Tartu Ülikooli professor ja teaduskompetentsi nõukogu juht Volli Kalm. Sirbis oleme käsitlenud nii teaduse finantseerimise kui ka teaduse hindamise küsimusi mitme kandi pealt. Siinkohal siis Volli Kalmu vastused teadusagentuuri tööpõhimõtete kohta. Moel-teisel puudutab teaduse uus finantseerimise kord vahetult 6000 inimest ja kaude kogu ühiskonda. Volli Kalmu plaanidesse kuulub teadusrahastusega tegelevate organisatsioonide kaasamine teadusagentuuri töö kavandamisse. Nagu on maininud ka Indrek Reimand,…
-
Lombitagustest uudisest oleme kuulnud, kuidas seal kandis evolutsiooniteooriaga kohut käiakse. Maailma loomise müüti on puuderdatud ja töödeldud kreatsionismi erivormidega. „Intelligentne disain” on religioosse maailmapildi osaks saanud rööbiti tehisintellekti teema esindatuse kõrgpunkti ületamisega kirjanduses. Moodsasse vormi pannakse ju muidugi muistseid lugusid. Ameerika Ühendriikide kohtukäsitlused Darwini evolutsiooniõpetuse meelevaldsusest on tagasihoidlikud selle kõrval, mis sünnib Itaalias. 2009. aasta 6. aprillil lõhkus maavärin magnituudiga 6,3 L’Aquila linna Itaalias ja surma sai üle 300 inimese.…
-
Eestis on taas huviorbiiti sattunud fosforiit ja selle kaevandamine.
Viru Keemia Grupp, kes on ettevõtte missiooniks sättinud eelkõige eduka tegelemise põlevkiviga, ilmutab nüüd ka aktiivset huvi fosforiidi vastu. Kuigi jutt käib esialgu alles selle maavara kasutamise uurimise faasist, püsib meie kultuurilises ja poliitilises mälus fosforiidisõda. Selle sõja algtõukeks oli Nõukogude keskvõimu soov põllumajanduse fosforinälga Eesti maavaradega leevendada. Intensiivne põllumajandus tähendab aga ka rohkelt väetisi ja kemikaale, sealhulgas fosforit sisaldavaid. Kuigi Eesti…
-
Hiljuti avaldas Illinoisi ülikooli õpetlane, isa poolt eesti juurtega Kalev H. Leetaru artikli („Culturomics 2.0: Forecasting Large-Scale Human Behavior Using Global News Media Tone in Time and Space”), milles tutvustab, mil moel on võimalik kasutada ajakirjanduse teavet kultuuriprotsesside analüüsimisel. Lisanud mõistelistele seostele veel geograafilised, demonstreeris Leetaru, et avalikele allikatele tuginedes on võimalik tuvastada ka Osama bin Ladeni tegevuse keskpunkt. Avalike allikate alusel tehtud analüüsi kohaselt oli see küll 200 kilomeetri…
