-
Meie teaduse omapära on see, et see puudutab Eestit. Seda teevad eestlased Eesti maksumaksjate (ka ELi raha on osaliselt ju sealtsamast) raha eest jne. Vähemalt on see üks selge omapära.
Sirbis autoreid otsides ja teadusasju toimetades kogen, et neid, kes oleksid valmis ja ka suutelised teadusest kõnelema-kirjutama, polegi palju. Ometi tundub, et teaduse üks rolle peab kindlasti olema seismine näoga rahva poole, et teaduse teema muutuks normaalseks (ja levinumaks kui horoskoobid)…
-
Mart Saarma: „Eesti rahvas võib rikkaks saada vaid arendades teadust ja tehnoloogiat”
Viimased kaks aastakümmet Soomes biotehnoloogia ja geneetika alal töötanud ja muu hulgas ka Soome biokeskust juhtinud Mart Saarma jagab oma tähelepanekuid eluteaduse võimaliku arengu osas ja soovitab ühiskonnal keskenduda teadusele, selle rakendamisele.
Tõepoolest, oludes, kus geoloogilisest minevikust on meil kasutada küllalt vaese energeetilise loomuga põlevkivi, on kasvatatavaks väärtuseks peale toidu ka teadmised ja oskused.
*
Mis mõjutas teid enim teaduse juurde tulekus?
Mart…
-
Uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega loodud teadusagentuur hakkab tsementeerima omaaegset otsust Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Tartusse kolida. Teadusagentuurgi alustab oma tegevust Tartus. Loomulikult mõjutab see personalipoliitikat. Tallinna loodav agentuuri osakond on ilmselt pigem teeninduskeskus kui tegevusjõujoonte andja. Lisalootus, et ühte linna koondatud teadusest ja kõrgharidusest ning selle kõige poliitilisest juhtimisest võiks välja kasvada näiteks tervikuna toimiv Eesti ülikool, on kindlasti katsetamist vajav eesmärk.
Eestis on olukord teaduse rakendamise ja kõrghariduse…
-
Novembri alguses külastas Eestit Maailma Kultuurinõukogu president, biokeemik Edmond H. Fischer, et üle anda kultuurinõukogu selleaastased teadus- ja kunstipreemiad. Fischer pidas Tartu Ülikoolis ka avaliku loengu oma teadusavastuse ajaloost ja tähendusest. Fischer on koos oma kolleegi Ed Krebsiga 1992. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaat fosforülisatsiooni protsessi avastamise eest 1955. aastal. Tegemist on eluslooduses universaalse energiasalvestamise ja vabastamise pöörduva mehhanismiga. AD P muundumine AT Pks energiasalvestina ja vastupidine protsess energia vabastamiseks on…
-
Liigirikkus vajab kaardistamist, et seda analüüsida.
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses ulatuses. Tõsi, teaduses ei ole põhjust kaaluda, kas kosmoloogia või elementaarossakeste füüsika on olulisem kui ökoloogia. Tõsi on ka see,…
-
45-aastaseks saava Horisondi ja kümneaastase Loodusajakirja kirjastuse asjus jagavad selgitusi kirjastuse juht Indrek Rohtmets ja Horisondi peatoimetaja Kärt Jänes-Kapp.
Horisont
Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri (ilmunud 436 numbrit), mis avaldab artikleid nii reaal-, looduskui ühiskonna- ja sotsiaalteaduste vallas.
Horisondi esimene number ilmus 1967. aastal ühingu Teadus väljaandena, tänapäeval kirjastab Horisonti MTÜ Loodusajakiri ja väljaandmist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ilmus oma legendaarses väikeses formaadis, mida toimetusele aeg-ajalt seniajani meelde tuletatakse, aastatel 1967–1971.
Toimetajatena ja mitmesugustes muudes…
-
Zafra Lerman on keemiaharidusega hariduse edendaja, kes koos oma õpilastega on leidnud unikaalse, ühtlasi universaalse tee, mil moel keerukamaid loodusseadusi mõistetavaks teha. Peale haridusasutuste on ta oma kujutavat kunsti, teatrit ja tantsu kasutavat meetodit rakendanud ka vanglates ja tänavalaste puhul. Maailma Kultuurinõukogu autasustas teda 2000. aastal oma hariduspreemiaga just nende saavutuste eest. Lerman viibis novembri algul Eestis, osaledes Tartus Maailma Kultuurinõukogu preemiate väljaandmisel. Lermani saadud auhindade nimistu on aukartustäratavalt pikk.…
-
Kui Richard Feynman üle poole sajandi tagasi osutas, et on olemas täiesti uus uurimata valdkond – nanomeetri mõõdus osadega materjalid ja koguni masinad –, siis üks, kes sellest mõttest innustust sai, oli Geoffrey Ozin, Suurbritannias hariduse saanud ja Kanadas töötav keemik. Tänapäeval nii paljudel juhtudel eesliiteis kõlav „nano” on aga alguse saanud palju varem. 1970. aastatel tegeles Geoffrey Ozin näiteks katalüsaatorite loomisega, mida nüüd kindla peale nanotehnoloogilisteks kutsutakse.
Loodus on tegelikult…
-
Esmaspäeval 21. novembril k.a kaitstakse Tallinna Ülikoolis tähelepanuväärset doktoriväitekirja. „Põhiõppe eesmärkide määratlemine 2004. aastal haldustegevuste sündmuste ahelas aastatel 1993–2004 Soomes. Eesmärkide väärtussisu ja mõistetavus”. Autoriks Tuire Jankko Soomest ja samast Tampere ülikoolist ka juhendaja Seppo Saari.
Tähelepanuväärseks ei tee seda mitte sisu teaduslik erakordsus, vaid asjaolu, mil moel on õnnestunud ekspertide arvates selle väitekirja puhul teaduslikkust vältida. Enamgi, selle väitekirja puhul on omapärane ka tõsiasi, et see on soomekeelne ning selle…
-
Eile anti Tartu Ülikooli aulas üle maailma kultuurinõukogu (World Cultural Council) Einsteini teaduspreemia ja Leonardo da Vinci kunstipreemia. Sama nõukogu annab veel välja José Vasconcelose haridusauhinda.
Selleaastased auhinna saajad, nagu ka auhinna üleandjagi, on tähelepanuväärsed tegelased maailma teaduses.
