$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Marek Strandberg

  • Lühiloengud bensiinitünnidel

    Näitus „Liginull“ võiks oma ilmekuse, graafika ja selgusega olla maailma mõistmise juhendmaterjal ametnikele ja poliitloomadele.

    Eesti arhitektide liidu kuraatorinäitus „Liginull“ disaini- ja arhitektuurigaleriis kuni 2. II. Kuraatorid Eik Hermann, Mihkel Tüür, Rene Valner, kaastööd Ott Kadarik, Raul Kalvo, Ralf Lõoke, Erkki Seinre, graafiline disainer Uku-Kristjan Küttis, Jaan Sarapuu.
    1992. aastal sõlmiti Rio de Janeiros kliima­muutuste raamlepe. Stardipauk, mida kuulsid kõik, anti 1997. aastal, kui kirjutati alla Kyōto protokoll. Sellest…
    Marek Strandberg
    6 minutit

  • Seadusteta õiguse asjatundja

    Akadeemik Lauri Mälksoo: „Eesti suhted Venemaaga on minu jaoks omamoodi eksistentsiaalseks küsimuseks.”
    Marek Strandberg
    10 minutit

  • Seadusteta õiguse asjatundja

    Akadeemik Lauri Mälksoo: „Eesti suhted Venemaaga on minu jaoks omamoodi eksistentsiaalseks küsimuseks.”
    Marek Strandberg
    10 minutit

  • Väikesed riigid toetagu kvaliteetset teadust

    Mart Saarma: „Bioloogia vajab teooriaid, et ennustada valkude ehitust ja rolle ning mõista geenide regulatsioonimehhanisme.”
    2013. aasta Alfred Kordelini auhind anti Mart Saarmale pikaajalise ja tulemusliku töö eest Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi juhtimise ning teadustegevuse eest, ühtlasi ka Parkinsoni tõve uurimise eest.
    Marek Strandberg
    8 minutit

  • Väikesed riigid toetagu kvaliteetset teadust

    Mart Saarma: „Bioloogia vajab teooriaid, et ennustada valkude ehitust ja rolle ning mõista geenide regulatsioonimehhanisme.”
    2013. aasta Alfred Kordelini auhind anti Mart Saarmale pikaajalise ja tulemusliku töö eest Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi juhtimise ning teadustegevuse eest, ühtlasi ka Parkinsoni tõve uurimise eest.
    Marek Strandberg
    8 minutit

  • Pealelend: Andres Koppel, Eesti teadusagentuuri juht

    Kas on mõeldav, et muutunud oludes jätab see uus rahastamissüsteem suure hulga teadlasi tööta?
    Sellele küsimusele ei saa anda ei-ja tüüpi vastust. Teadlastega konkreetsete töölepingute tegemine on asutuste asi, teadusasutuse ülesanne on kokku viia oma teadustöö tegemiseks ressursid, teadlased ja raha. Uurimistoetused on üks paljudest rahastamise allikatest. Asutused saavad endale väga vajalikud teadlased jätta tööle ka siis, kui nende töörühmad uurimistoetust ei saanud, tugevatel asutustel ja tugevatel töörühmadel on seda lihtsam…
    Marek Strandberg
    1 minut

  • Pealelend: Andres Koppel, Eesti teadusagentuuri juht

    Kas on mõeldav, et muutunud oludes jätab see uus rahastamissüsteem suure hulga teadlasi tööta?
    Sellele küsimusele ei saa anda ei-ja tüüpi vastust. Teadlastega konkreetsete töölepingute tegemine on asutuste asi, teadusasutuse ülesanne on kokku viia oma teadustöö tegemiseks ressursid, teadlased ja raha. Uurimistoetused on üks paljudest rahastamise allikatest. Asutused saavad endale väga vajalikud teadlased jätta tööle ka siis, kui nende töörühmad uurimistoetust ei saanud, tugevatel asutustel ja tugevatel töörühmadel on seda lihtsam…
    Marek Strandberg
    1 minut

  • Pealelend: Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler

    Kas jagate seisukohta, et teadustööga leiba teenivate inimeste arv võib lähiajal märkimisväärselt väheneda sellepärast, et kehtestatud kvaliteedinõuete tõttu ei jätku kõigile enam vahendeid?
    Ei jaga. Teaduse rahastamine kasvab ju jätkuvalt. Riigi panus kasvab. Seega ei ole pädev jutt, et mingite nõuete tõttu antakse raha vähem. Konkreetsed palgatõusud või personaliotsused on muidugi teadusasutuste otsustada. Samuti on institutsionaalsete uurimistoetuste kasutamine ülikoolides ja muudes teadusasutustes nende enda otsustada. Kõigi rahastamisallikate raames kokku on teadlaste…
    Marek Strandberg
    2 minutit

  • Pealelend: Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler

    Kas jagate seisukohta, et teadustööga leiba teenivate inimeste arv võib lähiajal märkimisväärselt väheneda sellepärast, et kehtestatud kvaliteedinõuete tõttu ei jätku kõigile enam vahendeid?
    Ei jaga. Teaduse rahastamine kasvab ju jätkuvalt. Riigi panus kasvab. Seega ei ole pädev jutt, et mingite nõuete tõttu antakse raha vähem. Konkreetsed palgatõusud või personaliotsused on muidugi teadusasutuste otsustada. Samuti on institutsionaalsete uurimistoetuste kasutamine ülikoolides ja muudes teadusasutustes nende enda otsustada. Kõigi rahastamisallikate raames kokku on teadlaste…
    Marek Strandberg
    2 minutit

  • Pealelend: Eero Loonurm, SA Archimedes kommunikatsioonijuht

    Kas tellitavate õpikute puhul võib saada normiks, et neid antakse välja nii paberil kui ka e-raamatuna?
    Alates sellest aastast kõrgkooliõpikute programmist enam õpikute väljaandmist füüsilise raamatuna ei toetata – toetatakse küll kõiki muid kirjastustegevuse valdkondi, sh toimetamist, küljendamist, jooniste-fotode viimistlust jms. Kui kõrgkool, kelle egiidi alt õpik välja antakse, soovib raamatut siiski ka paberkujul, peab ta selleks leidma omavahendid. Seega selge prioriteet on e-õpik.
    Marek Strandberg
    1 minut
Sirp