Võrgustikuanalüüs, mille käigus kujustatakse inimestest ja mitte-inimestest tegutsejaid, nähtusi, protsesse, objekte jms ämblikuvõrguna ühendavad võrgustikud, on viimase aja ajaloouurimustes sage abivahend.
2020. aasta suvel ilmus Eesti Teadusagentuuri projekti IUT 18-8 „Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis“ ühe lõppresultaadina ingliskeelne artiklikogumik „Making Livonia“. Projektipõhise kogumiku ilmumine on viimase aja kasvavalt projektikeskses (humanitaar)teaduskeskkonnas saanud üha tavalisemaks ning kahtlemata on sellega seotud…
Margus Laidre raamatud tõestavad, et ajaloolistele faktidele toetuvad uurimused on põnevamad kui väljamõeldistega täiendatud ajalooteemalised jutustused. Kaader filmist „Viimne reliikvia“.
Eesti varauusaja algust on tihti nimetatud (vanaks heaks) Rootsi ajaks, ent samavõrd sobilik tundub seda pidada sõdade ajastuks: selle algust ja lõppu raamivad senini Liivi(maa) sõjana tuntud relvakokkupõrgete jada (aastatel 1558–1583) ning (Suur) Põhjasõda (1700–1721). Ka nende kahe sõja vahel toimus keskajal Liivimaana tuntud territooriumil ehk praeguse Eesti ja Läti pinnal mitu relvakokkupõrget, nimelt Poola-Rootsi sõjad XVII sajandi esimestel kümnenditel ning heitlus Vene, Poola-Leedu ja Rootsi vahel 1650. aastatel. Tundub…
Andres Adamson, Liivimaa kuningriik. Keeletoimetaja Riste Uuesoo. Kaane kujundanud Epp Marguste, Rein Kask kaardid, küljendanud Erje Hakman. Argo, 2013. 248 lk.
Ajaloo pöördepunktideks peetavad sündmused on ikka tekitanud huvi ja põnevust: kuidas vana varises ja uus kujunes, miks muutused aset leidsid? Viimasel ajal on üha populaarsemaks saamas ka küsimus, mis jäi alles vanast, mis jäi pärast suurt muutust enam-vähem samaks. Eesti ja Läti ajaloo puhul on üks selge murranguaeg Liivimaa ehk…
Tamur Kusnets, Püha Jüri kutsikad. Toimetanud Kristiina Ainelo. Kujundanud Andres Rõhu. Tänapäev, 2012. 280 lk.
Näib, et Jaan Krossi lahkumisele vaatamata on eestikeelse ajaloolise romaani žanr viimasel ajal tõusuteel, mis jätkub eeldatavasti ka pärast Karl Ristikivi juubeliaastat. Seda lubab loota eelkõige kahe keskajale keskendunud tugeva tegija, ristisõdade alternatiivkrooniku Tiit Aleksejevi ja apteegidetektiivinduse meistri Indrek Hargla loomevorm. Samuti keskaega, XI sajandi Püha Maa ja XV sajandi vana Tallinna vahele, asetub Tamur Kusnetsi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Enn Tarvel oli viimase saja aasta üks olulisemaid, isikupärasemaid ja erudeeritumaid Eesti ajaloolasi.Konstantin Sednev / Postimees / Scanpix
Margus Laidre raamatud tõestavad, et ajaloolistele faktidele toetuvad uurimused on põnevamad kui väljamõeldistega täiendatud ajalooteemalised jutustused. Kaader filmist „Viimne reliikvia“.
