-
Sündmuste üliküllus, ajaloo tihenemine ja kiirenemine teevad ajast mõtlemise ja ajaloole tähenduse andmise nüüdismaailmas keerukaks.
Marc Augé, Kohad ja mittekohad. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Marek Tamm. TLÜ Kirjastus, 2012. 140 lk.
Ilmselt kõige kuulsama elusa prantsuse antropoloogi Marc Augé (1935) „Non-lieux”, mis on eesti keeles saanud pealkirjaks „Kohad ja mittekohad”, ilmus originaalis kakskümmend aastat tagasi. Läänes on raamat oma kultuslikkuse etapi läbi teinud juba mõne aja eest ja mittekoha mõiste – arusaam…
-
Maarja Kangro intervjuu prantsuse filosoofi Jacques Rancière’iga.
Olete poliitika- ja kunstifilosoofiasse toonud mitmeid viljakaid mõisteid: tajutava jaotamine (partage du sensible; tajutavuse, kuuldavuse ja nähtavuse „vaikekord”), dissensus („erimeel”, tajutava jaotamisse sekkumine), police’i ja poliitika vastandus, kunsti kolm režiimi. Samas rõhutatakse alati teie vastuseisu teooria ületähtsustamisele ja teie lahkulöömist oma kunagisest õpetajast Althusserist. Kuidas nägi välja teie arengutee teooria vastustamisest kuni omaenese mõistete loomiseni?
Päris algul lähtusin minagi marksistlikust arusaamast, et ühiskondlikud muutused peavad…
-
Benjamin Lee Whorf, Keel, mõtlemine ning tegelikkus. Tõlkija Mihkel Niglas, toimetanud Urmas Sutrop. Urmas Sutropi ja Stuart Chase’i eessõnad, John B. Carrolli sissejuhatus. Sarja on kujundanud Jüri Kaarma.
Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 490 lk.
Keeleteadlane Guy Deutscher tõdeb kirjutises „Kas su keel kujundab seda, kuidas mõtled?”1, et Whorfi seitsmekümne aasta eest avaldatud artikkel „Teadus ja keeleteadus” pani liikuma ühe XX sajandi trendikama intellektuaalse moeveidruse, usu sellesse, et me emakeel piirab seda,…
-
Jaanuari viimasel nädalal käisime koos Mihkel Kaevatsiga Udmurdimaal oma raamatuid esitlemas; reisi käivitaja oli „Eesti udmurt”, meie raamatute tõlkija Mush Nadii. Nadii, keda ta kolleeg Pjotr Zahharov nimetab omaette nähtuseks, on tõlkinud udmurdi keelde rabava hulga eesti kirjandust. Teiste hulgas on Nadii ümber pannud Kristjan-Jaak Petersoni ja Koidula, Haava, Ristikivi, Enno, Underi ja Alveri loomingut, tõlkinud lastele Sipsiku ja Pille-Riini lood, väljaandmist ootab Hasso Krulli valikkogu. Eelmisel aastal ilmusid udmurdi…
-
Fernando Pessoal on klassikalist tühjuse-avastuse luulet, mis on ikka lugejas vastukaja äratanud.
Fernando Pessoa, Sõnum. Valik loomingut. Tõlkinud Ain Kaalep, Maarja Kaplinski, Jüri Talvet ja Anneli Tuulik. Koostanud Ain Kaalep ja Jüri Talvet. Eessõna kirjutanud Jüri Talvet. Sarja „Maailmakirjanduse tõlkevaramu” kujundanud Aita Linnas. Tartu Ülikooli kirjastus, 2010. 240 lk.
Päris mitu aastat tagasi Torinos õppides sain sõbraks mehhiklanna Sandraga, kel oli heade omaduste kõrval üks joon, mis viis mind vahel…
-
Haiku on Eestis päris hästi kodunenud luulevorm. Ta pole mitte ainult 60-70ndate moežanr või kirjandustundide harjutus, vaid täiesti esiplaanil vorm, mida tarvitades võib saada kulka luuleauhinna nagu (:)kivisildnik „Sumo” eest. Aasta pärast „Sumo” ilmus Jaan Kaplinski haikukogumik „Teiselpool järve” (2008). Nüüd on kolm sõpra, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv, otsustanud aretada uue žanri, oma eesti haiku.
-
Asko Künnapile istubki pigem mängulisus kui üheplaaniline sotsiaalkriitika või ideoloogiline programm.
Asko Künnapi teatraalselt ilusa ja kergelt hirmuunenäolise väljanägemisega raamat ilmus eelmise aasta hilissügisel. Raamatust on jõudnud kirjutada Mihkel Kaevats (Looming 2009, nr 2) ja Jan Kaus (Postimees 13. XII 2008) ning olen seda ka ise lühidalt käsitlenud Loomingu 2008. aasta luule ülevaates (Looming 2009, nr 3). Loomingus leidsin, et Künnapi mõttejoonis on selles kogus selgem kui varasemates, ehkki teinekord tundub…
-
Ülestähendusi X soome-ugri kirjanike kongressilt, mis peeti Joškar-Olas 10.–13. septembrini.
Tšavainuri külas Marimaa idaosas asub mari kirjanduse looja Sergei Tšavaini majamuuseum. Kõiki kirjanike kongressi üritusi saatis korralik miilitsajärelvalve, sõidul maale liikusid meie bussid kolonnis, mida juhtis tee keskel sõitev miilitsaauto, kes sundis kõiki vastutulijaid sõitma mööda teeperve. peeter helme
-
Eeva-Liisa Manneri luules hõljub ringi mitmeid suuri filosoofilisi teemasid: ettemääratust, juhust, endaksjäämist, aega, hetke ja selle nimetamise vastuolu, surma.
Eeva-Liisa Manner, Hüüd tuulde. Tõlkinud Ly Seppel. Huma, 2007.
-
Tõlkeluule elab, Ninniku raamatukogu elab ja eesti luulel peaks sellest olema hea meel. Kui võõras luuleveri uues keeles ümber sünnib, toob see ikka virgutust, väge ja teadlikkust juurde. Muidugi võib luule tõlkimisse suhtuda mitut moodi; skeptilist äärmust kujutab Vladimir Nabokov oma vaimukas värsilises eessõnas “Jevgeni Onegini” tõlkele, mis algab sõnadega: “Mis on siis luule? Vaagna peal / poeedi kaame, jõllis peanupp.” Hiljuti Ninniku raamatukogu sarjas ilmunud Richard Brautigani luulevalimik Lauri…
