-
Kas külmkapi sisu põhjal saab öelda, millist erakonda inimene valib? Vähem kui aasta eest, enne USA presidendivalimisi, pani New York Times üles fototesti: sajad inimesed olid neile paljastanud oma valimiseelistuse ja lasknud pildistada külmkapis sisalduvat. Lugeja sai arvata, kas tegu oli Bideni või Trumpi valijaga (näidati vaid nende majapidamiste külmkappe, kus kõik valijad olid sama meelt). Toiduvalik on ju nii poliitiline? Hindajate tabamus oli vaid 52% ja minugi tulemus polnud…
-
Vanal hallil ajal kasutas rahvas reisil olles netikohvikuid, mu saksa sõber aga pelgas neid. Oma meilipostkasti ei tahtnud ta seal sisse logida, sest andmed võidi ju salvestada, pealegi olid kõik maailma bakterid nende arvutite klaviatuurile koondunud. Ta kinnitas ka, et annab mis tahes veebikontot luues üles vale sünnikuupäeva, sest mine sa tea!
Sakslaste privaatsusärevus ja digi-angst on ammu tuntud, tosina aasta eest protestiti näiteks sellegi vastu, et Google Street View maju…
-
Milline kirjanik on julge? Mis on see kirjaniku julgus? Kuidas olla julge turvalises demokraatlikus ühiskonnas? Kirjaniku vaprus või julgus (courage of the writer) on valitud juunis Amsterdamis toimuva Euroopa kirjandusöö festivali teemaks. Lahke osaluskutse võtsin heal meelel vastu, sest teema tundus intrigeeriv: parajalt paatoslik, aga eluline ka.
Eks ole julgus kirjanikele ja muudele loojatele kallis; iseäranis kõrgelt on seda väärtustatud sestsaati, kui kerkis esile romantilise geeniuse kontseptsioon. Julgelt konventsioone lõhkuv, piire…
-
Keelearutelu – millise turva- ja stabiilsustunde see tekitab! Keeles peitub poliitiline potentsiaal, aga just sellisena kuulub ta võõrandamatult kõigile, ja grammatika voolab nii püsivalt muu maailma all. Keelest räägitakse viisakalt, kabinettides, kampsunites.
Ja siis leitakse, et igaüks ei oskagi oma keelt õigesti kasutada. Et mõni rikub seda vigase käänamise või võõrapärase lauseehitusega. Keel tuleb päästa või vähemalt seada keeleideaalid!
Steven Pinker on arvanud, et õiendada inimeste keelekasutuse üle on sama hea kui…
-
Valitsus kukkus, see tähendab, EKRE-st saadi lahti, kriminaalasjas kahtlustatav Keskerakond jätkab. Asjaolu, et loomeliitudel sündmuste käiguga mingit pistmist polnud, vaevab kunstiteadlast Johannes Saart. „Kas te ei oleks tahtnud panustada?“ küsib ta, meenutades, kuidas 1988. aasta ühispleenum „pööras Toompeal riiki“. 2013. aastal sunniti vaid üks minister tagasi astuma, nüüdseks tegeldakse üldse vaid raha ja „tootetutvustusega“ (näitused, kontserdid, raamatud). Loomeliidud oleksid justkui muutunud mannetumaks.
Mis on muutunud, on mõistagi ühiskond ja loomeliitude roll.…
-
Pandeemia on tekitanud paraja episteemilise segaduse. Mis kehtib? Teame, et inimeste elu on ohus, aga enamuse elu siiski mitte. 1,4 miljonit on surnud, rohkem kui Eestis elanikke – aga ohvrid on olnud ju valdavalt eakad ja/või neil oli muidki haigusi. Nii et põhiliselt on ohus ikkagi teiste elu. Teisipäevast saati peab trammi peale ja poodi minema kaetud nina ja suuga. Kui sellega otsustatakse kellegi elu ja tervise üle, on sel…
-
Susan Sontag kirjutab essees „Haigus kui metafoor“ (1978) kahest tõvest, mida on eriti rohkelt metafoorina kasutatud: tuberkuloosist ja vähist. Nii nagu „tuberkuloos“ omal ajal, oli „vähk“ XX sajandil peaaegu maagiline sõna, mida ei julgetud väljagi öelda. 1989. aastal tõdes Sontag, et uueks müstiliseks haiguseks oli saanud aids. Kuigi need haigused on nüüdseks demüstifitseeritud, reageerib suurem osa inimesi teatele „X-il on vähk (või aids)“ ikka jahmatuse ja ärevusega.
Kuidas reageeritakse teatele „X-il…
-
Neljas eluaasta hakkab täituma sõnal „lumehelbeke“, mille Collinsi sõnaraamat valis 2016. aastal üheks aasta sõnaks. See kaunis pejoratiiv näitlikustab solvumise omistamist kui ründevõtet. Ühismeedias leiab lahinguid, mille lihtsustatud ümberkirjutus oleks: „Ahaa, solvusid!“ – „Ise sa solvusid!“ – „Ei, sina!“ – „No ei, sina!“
Poliitiliselt on „lumehelbekese“ sõna enamasti kasutanud konservatiivid liberaalide kohta (siin tundub olulisem just see telg, mitte niivõrd parem- või vasakpoolsus). Poliitkorrektsus oleks justkui liberaalide teema, kes valvsalt haavuvad,…
-
Aerosooliga kirjatud kuju upitatakse sillalt vette. Larts! Aplaus!
Mõnus dopamiinitulv käib must läbi, nagu oleksin ise mingi tasu saanud. Jaa, see on vabastav, revolutsiooniline paatos – juba kunstiline akt üksi on lahe, paneb avaliku ruumi elama. Nüüd kujundavad ruumi need, kes varem pole seda teinud.
Teised karjuvad: vandalism! Ahvikari! Pole siiski päris nii, et ühed oskavad ajaloolist pärandit hinnata või et Haidti moraaliintuitsionismi järgi väärtustavad konservatiivid rohkem lojaalsust ja autoriteeti ja seega…
-
Olgu kiidetud kultuuriüritused, igavesest ajast igavesti. Varsti tõmmatakse nad jälle käima, ja kui ei tõmmata (ja muu elu tõmmatakse), mässame.
Ma pole siiski vist ainus ketser, kellel jääb eriolukorra aktivapoolele (muidugi aegkriitilisele) vabastus seltskonnavestlusest ja süümetorgetest, kuna jälle jäi kellegi kultuurisündmusel käimata. Võib-olla korraldas ürituse tuttav inimene. Või oli tegu ettevõtmisega, kus peaks kohal olema everybody who is anybody: tähtis pole mitte ainult teos, vaid ka kultuurieluline krabin selle ümber. FOMO…
