-
Erwin Panofsky, Gooti arhitektuur ja skolastika. Uurimus kunsti, filosoofia ja religiooni analoogiast keskajal. Pierre Bourdieu’ järelsõna. Tõlkinud Ene-Reet Soovik, teaduslikult toimetanud Anneli Randla, järelsõna tõlkinud Kaia Sisask. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 188 lk.
Erwin Panofsky (1892–1968) „Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) kuulub vaieldamatult peale kunstiajaloo ka kultuuriajaloo suurte tüvitekstide kaanonisse. Peaaegu sama kindlalt võib väita, et ka paljudele neile, kes raamatut ennast lugenud ei ole, on lihtsustatud kujul…
-
Venemaal on Stalini-aegsete repressioonide alane mälutöö alles noor.
Orlando Figes, Sosistajad. Eraelu Stalini Venemaal. Tõlkinud Aldo Randmaa. Varrak, 2010. 792 lk.
Orlando Figese raamatust ei ole kerge kirjutada. Sellega ei pea ma silmas mitte seda, et tema arvustamine on kaotanud usutavust. Nimelt tekitas eelmisel aastal üksjagu skandaali avastus, et Figes oli psedonüümide all ise kirjutanud oma raamatutele arvustusi Amazoni veebikeskkonda ja laimanud seejuures oma kolleege. Keeruliseks teeb „Sosistajatest” kõnelemise hoopis…
-
Karl Ristikivi päevaraamatus võib näha omalaadset katset jäädvustada seda, mis toimub ja kordub iga päev – märkida üles tavaline, banaalne, enesestmõistetav.
Karl Ristikivi päevaraamatu ilmumine paigutub konteksti, mida võib nüüd juba üsna julgelt nimetada pagulustekstide teiseks kojutulemiseks. Erinevalt 1990. aastatest ei kanna seda lainet aga enam ilukirjanduslikud, vaid omaeluloolised tekstid (mälestused, kirjad, päevikud jmt), millest märkimisväärselt mitmed ilmuvad Eestis esmatrükina. Nii jõudis ka Ristikivi päevik esmakordselt kaante vahele just siin ja…
-
„Palverännus” ei käsitleta mitte ainult ajaloo, vaid ülepea elu kirjutamise ja mäletamise võimalikkust.
Nii mõnelgi muul maal ei oleks veel ühe ristisõjaromaani ilmumises midagi ebaharilikku. Eestis aga võib Tiit Aleksejevi „Palverändu” pidada üsna tavatuks. Üllatus ei ole siiski enam esmakordne. Samalaadse, peaaegu pretsedenti loova efekti tekitas juba autori debüütromaan, intellektuaalne põnevuslugu „Valge kuningriik” (2006). Väikse kirjanduse saatus näikse olevat ka ärev mantlipärijate otsimine. Ajal, mil otsitakse „uut Krossi”, on Aleksejevit…
-
Lisandusi ajaloo ajaloole
Eesti Rahvusraamatukogu toimetistes on hakanud ilmuma uus allseeria „Raamat ja aeg”. Selle esimest väljaannet „Ajalookirjutaja aeg” on igati põhjust pidada üheks läinud aasta tähelepanuväärsemaks ajalooraamatuks. Kogumik tutvustab seitset ajalookirjutajat vahetult reformatsioonieelsest ajast kuni valgustuseni. Lõviosa artiklitest on keskendatud siiski XV II sajandile ehk renessansiaegse humanismi ajastule, mis on Balti ajalookirjutuse ajaloos sageli tagaplaanile jäänud. Siinse historiograafia kõrgajaks on traditsiooniliselt arvatud XV I ja seejärel juba XV III sajandit,…
-
Ümarlaud Henriku Liivimaa kroonika tõlke- ja retseptsiooniloo teemal
Piero Bugiani ja Andris Šnē.
-
Johan Huizinga, Keskaja sügis. Uurimus 14.-15. sajandi elu- ja mõttevormidest Prantsusmaal ja Madalmaades. Tõlkinud Mati Sirkel. Varrak, 2007. 413 lk.
Johan Huizinga „Keskaja sügise” äsjane eesti keelde ilmumine pakub tänuväärset jätku viimastel aastatel siinmail trüki- ja tõlkevalgust näinud kultuuriajaloo pioneeride plejaadi teostele: Jacob Burckhardti „Itaalia renessansikultuurile” (2003), Norbert Eliase „Tsiviliseerumisprotsessile” (2005, 2007) ning Huizinga enese „Mängivale inimesele” (Akadeemia” 1992, raamatuna 2004). Nõnda näikse eesti publik uue kultuuriajaloo lätete osas praegu olevat…
-
Intervjuu Pärtel Piirimäega
-
Väitekiri Vana-Liivimaa riikluse kujunemisest.
-
