Kui vaadata, milline kultuurivaldkond on Eestis sel aastal kõige enam olulisi teemasid avalikku arutellu toonud, siis ei ole see paraku Eesti nüüdiskunst, vaid nüüdisteater. Mõelgem kas või siiani kestvale lainetusele, mis järgnes avalikkuses seni suuresti maha vaikitud haigusele, depressioonile pühendatud Tallinna Linnateatri ja draamateatri kaksiklavastusele „Varesele valu . . . .” ja „Harakale haigus . . . .”.
Ning kui oleme enda vastu päris ausad, siis teeb ka kirjandusvaldkond kunstivaldkonnale endiselt ära oma vahedate, Eesti intellektuaalse elu…
Radikaalselt uus kunstimuuseum ei saa tekkida vastandamisel vanaga, vaja on originaalprogrammi.
Näitused „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” kuni 1. VI, kuraator Triin Tulgiste; „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis”, kuraator Rauno Thomas Moss, ja „Valge maika”, kuraator Flo Kasearu kuni 8. VI Tartu Kunstimuuseumis.
Liisa Kaljula
Kujutage enesele ette Tartu kunstimuuseumi viltuse maja väikest maketti, mille esimese korruse akendest paistavad arvukad väikesed infostendid, teise korruse akendest miniloodusmaalid ja kolmanda korruse…
Metamodernismi ehk informeeritud naiivsuse, pragmaatilise idealismi, aga ka mõõduka fanatismi aeg on käes.
Kui Siim Kallas pärast peaministri kandidaadi kohalt taandumist vastas juba Brüsselist Eesti Ekspressi peatoimetaja Allar Tankleri küsimustele, tõsteti tema öeldust välja järgmine lause: „Eesti ajakirjandus peab valima, kas olla eliidiga või eliidi vastu”. Neile, kes lugesid vaid intervjuu pealkirja, võis see väljatõste mõjuda häirivalt, kui vaba ajakirjandust löögi alla seadev mõte. Tegu oli aga väljaande refereeringuga, sest intervjuus…
Kriitika on modernsuse institutsioon par excellence: suunatud edasipürgimisele, tugevuse toetamisele ja nõrkuse paljastamisele. Ometi on selles modernsuse institutsioonis midagi, mis laseb inimkonnal paista ilusana, sest keskne ei ole siin mitte individuaalne, vaid kollektiivne pürgimus. Olen mitmetelt Eesti loovinimestelt kuulnud, küll mõneti erinevas sõnastuses, et väikeses Eestis peaks kriitika institutsioon olemagi rahvuslik – angažeeritud siinsete loovinimeste toetamiseks ja kannustamiseks nii kodu- kui välismaal. Kahtlemata on turumajanduslikus ühiskonnas kunsti ümber vaja ka…
Hea kunst reageerib tundlikult ja intelligentselt olulistele küsimustele.
Möödunud sügisel viibis Eestis Ida-Euroopa performance’i-kunsti uurija Amy Bryzgel. Ta kohtus kunstnike ja kuraatoritega, pidas loengu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses. 2013. aasta suvel ilmus Suurbritannia kirjastuse I. B. Taurise väljaandena tema raamat „Performeerides Ida. Performance’i-kunst Venemaal, Lätis ja Poolas 1980. aastast peale”. Praegu töötab ta uue raamatu kallal ja on võtnud vaatluse alla nii-öelda laiendatud Ida-Euroopa radikaalse kunsti. Ta on ameeriklanna, elab…
„Iseäranis huvipakkuvad selles seoses on tekstid, mis põhimõtteliselt ei anna elementide ühetähenduslikku järjestust, vaid jätavad valikuvõimaluse lugejale.”
Juri Lotman1
Hea näitus on Eestis midagi meistrisaladuse taolist: see on keeruline interdistsiplinaarne sooritus, vabariigi peale on käputäis inimesi, kes teavad, kuidas seda läbi viia. Sellest ei kirjutata. Sellest ei räägita. Ja kui seda saab üldse kuidagi edasi anda, siis sõnadeta, nii nagu sell jälgis keskaegses tsunftis meistri tööd ja püüdis vaistlikult teda jäljendada. Kunstivälja…
Ludmilla Siimuga vestleb näituse „Üksi linnas” kuraator Liisa Kaljula.
Jüri Palmi ja Ludmilla Siimu ühisnäitus Kumus oli meie viimase aja kunstiajaloo üks üllatuslikumaid ja huvitavamaid tõlgendusi. 1970ndail Eesti kunstinäitusi usinasti külastanutele tuli küll eksponeeritud tööde enamik tuttav ette, pakkudes nostalgilist äratundmisrõõmu, kuid nende koos esitamine tõi välja nii Palmi ja Siimu loomingu, tollase kunstipildi kui ka laiemalt tollaste sotsiaalsete hoiakute mitmed raskuspunktid, mis omal ajal kippusid tähelepanuta jääma. Jüri Palmi maailmavalu…
Näitus „Puhas” on Märzi projektiruumis kuni 30. VII .
Näitus „Puhas” on Märzi projektiruumi nagu valatud: ruum on krobeline, ebapuhas, ebaühtlane, tööd aga puhtad ja suures osas ühele ideele ja materjalile redutseeritud. Ent ei ole päris nii, et siin oleksid koos noorema põlve järjekindlad minimalistid, näitus on pigem Tartuga seotud kunstnike rühma katse moodustada kooslust, kirjutades ühiselt alla puhta kunsti teesile: „puhtad vormid, puhtad tunded, puhtad ideed, puhtad materjalid, midagi uut…
Margus Tamm
Tallinna Linnagaleriis lõppes nädalavahetusel Artishoki aastanäitus. Artishok on jooksvale kunstikriitikale suunatud ajaveeb, mis on tutvustanud noorema põlvkonna kunstnikke ja uusi kunstist kirjutajaid, aga ka kunstileibel, mille risoomikujuline logo viitab edasitungimisele ja erinevate avaldumisvormide otsimisele. Aastanäitus on paari isikunäituse, mõttepargi ja screening-programmi kõrval Artishoki esimene mastaapsem katse hõivata valget kuupi.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kaisa Eiche ja Urmo Metsa installatsioon „Kiik” näituse „Arheoloogiafestival” raames Tartu Raekoja platsil.Gabriela Liivamägi