-
Kuigi tundub, et Olümpia on pika ajaloo jooksul väsima ja värisema hakanud, parukas on viltu vajunud ja sitsid-satsid koidest puretud, ei ole enam seda hoogu ja elaani, seda suursugust ülevust, astub ta ikkagi vapralt lavale. Sedakorda Lõuna-Koreas, kus Sŏulis peeti 1988. aastal ka suvised olümpiamängud, mis tõid Eestile kaks kulda.
Kõik olümpiamängud on erilised, kuid mõni neist on veelgi erilisem. Olümpiamänge võõrustav PyeongChang soovib, et nimes kasutaks suurt C-d vältimaks segiajamist…
-
Ragne Kõuts-Klemm: „Eesti meediapoliitika alused on vaja uuesti läbi mõelda ja ümber sõnastada.“
Tartu ülikool
Ajakirjandusalast kõrgharidust on Eestis võimalik olnud õppida 1954. aastast alates, mil Juhan Peegel pani aluse eestikeelsele ajakirjandusõppele.
Bakalaureuse erialal ühendati ajakirjandusõpe kommunikatsiooni erialaga aastal 2002.
Bakalaureuse tasemele võetakse vastu igal aastal 50 tudengit.
Kommunikatsioonijuhtimise magistrikaval õpib 59 üliõpilast (aastas 25 õppekohta), ajakirjanduse magistrikaval 19 (aastas oli 15 õppekohta).
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrikaval (alates 2018. aasta sügisest)…
-
Lõppenud 2017. aastal oli Eesti Euroopa Liidu teaduse eestkõneleja rollis. Kuidas võtate kokku selle aja, mil Eesti juhtis Euroopa teaduse tuleviku arutelu?
Erakordne aasta Euroopa Liidu eesistujana tõi meile vastutusrikka ülesande tüürida liikmesriike kompromissidele, mis Euroopa teaduspoliitikat edasi viiksid. Eesistumise ajal oli maailma ühe suurema teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamine, kust koorus välja kaks peamist sõnumit.
Esiteks: teadus on vaja tuua inimesele lähemale ja avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi, et…
-
Valitsuselt ülikiiret internetiühendust võimaldavate lairibavõrkude ehitamiseks eraldatud 20 miljonit eurot on korraliku tüli tuurid üles võtnud.
Mõnevõrra jäi see tüli samaaegselt toimunud teise e-riiki puudutava skandaali varju, sest suuremat osa avalikust ruumist täitis ajakirjanduses üles köetud ID-kaardi hüsteeria.
Kuid teema on tähtis, paljudele tähtsamgi veel kui ID-kaart, sest ilma netiühenduseta ei ole ka ID-kaardiga võimalik midagi teha. E-riik Eesti ei ole hoolimata riiklikest otsustest ja Euroopa Liidu lubatud toest siiani püsiühendusega internetiga…
-
Kas Danieli mäletate? Seda kõhna tundelist poissi 1984. aasta filmist „Karatekutt“ („The Karate Kid“), kes unistab kaunist Alist ja idamaiste võitluskunstide asjatundjast majahoidja Miyagi õppetundide abiga võidab oma kiusajat, jõhkard Johnnyt.
Neil, kes ootavad, et jutt jätkub nüüd sedasi, et esile vupsab valimiste üldvõitja Mihhail Kõlvarti nimi, tuleb kahjuks pettumus alla neelata ja vapralt edasi lugeda. Jah, Mihhail Kõlvart sai enim hääli ning on pakkunud palju kõneainet küll oma päritolu, küll…
-
Kui valimised kätte jõudsid, olid rollid juba jagatud
Reformierakond tõmbas selga spordisärgid ja teatas, et on „Tugev meeskond“. Mismoodi see valijatele peaks märku andma, kuidas kohalikud küsimused kavatsetakse lahendada, jääb selgusetuks, kuna siiani pole asju ju staadionidel peetavate matšide käigus otsustatud. Ja üleüldse, millist spordiala see 8-liikmeline meeskond harrastab?
IRLi „Isamaaline jõud kogu Eestis“ eelmisest väga ei erine, piltidel poseeriv erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ilmselt üksinda kogu Eestile isamaalist jõudu anda ei…
-
Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) toimub struktuurireformi tulemusena selle aasta algusest õppe- ja teadustöö neljas teaduskonnas: inseneri-, infotehnoloogia, loodus- ja majandusteaduskonnas (lisaks Eesti mereakadeemia). Kokku on koondatud varasemad kaheksa teaduskonda ja 12 teadusasutust.
Inseneriteaduskonna dekaaniks inaugureeriti Arvo Oorn, infotehnoloogia teaduskonna dekaaniks prof Gert Jervan, majandusteaduskonna dekaaniks prof Enn Listra ning loodusteaduskonna dekaaniks prof Tõnis Kanger.
Milline roll peaks ülikoolil ühiskonnas olema?
Arvo Oorn, inseneriteaduskonna dekaan: Nagu ütleb Tallinna tehnikaülikooli hüüdlausegi „Teeme tuleviku uueks!“, kujundab ülikool…
-
Kas tsensuur hiilib tagasi?
Hiilimine on hea sõna, kuna paljud inimesed vastaksid, et ajakirjandus on ju vaba ning nad saavad südamerahus avaldada oma poliitilisi vaateid, kuid kui jätkata küsimist ja otsimist, on leida näiteid, mis paistavad ja lõhnavad natuke rohkem kui manipulatsioon, selekteerimine ja piiripealne propaganda.
Opositsioonilisi ajalehti on äkiliselt suletud, kuna need on kahjumis (missugune Euroopa ajaleht ei ole mingil ajal kahjumis?), võitlevaid vabaühendusi on toetuse saamise eeskirja rikkumise eest…
-
Mälupank aitaks tabada mõttemustreid, märgata ehk ka alusjoonist, mis teeb meie kultuuri rahvusvaheliseks, ühtlasi ka omapäraseks ja ainulaadseks.
Kunstnik Kärt Summatavet ja filoloogist poliitik Mart Meri tutvustavad ideed luua Eesti kultuuritegijate mälupank, et mõtestada ühiskonnas kultuurivaldkonna rolli ja kavandada selle arengusuunad pikemaks ajavahemikuks.
Olete teinud ettepaneku Eesti kultuuritegijate mälupanga loomiseks. Kuidas mälupanga mõte tekkis ning milles seisneb mälupanga olemus?
Kärt Summatavet, Mart Meri: Vajadusest luua midagi mälupangataolist on…
-
Mida võib valitsuse haridus- ja teaduspoliitikas 2015. aastal olulisena välja tuua?
Aasta algas eelmise teadus- ja haridusministri Jevgeni Ossinovski tõdemusega, et teadusrahastus on tasakaalust väljas ja liiga projektipõhine. Liiga terav konkurents kahjustab Eestile oluliste valdkondade arengut ning võib mõjuda halvasti kõrghariduse kvaliteedile. Seetõttu peab riik pakkuma teadlastele kindlustunnet ning suurendama stabiilset rahastust.
Kahjuks nõnda ei läinud. Teaduse olulisust rõhutava kõne taustal kujunes peamiseks teaduspoliitikaalaseks märksõnaks üha suurenev lõhe riikliku strateegia „Teadmistepõhine Eesti…