Arvo Pärdi looming on palju enam valitseva kultuurieliidi kui kristlaste muusika.
Pärt on kuulus. Vastavalt Suurbritannias tegutsevale maailma suurimale klassikalise muusika sündmuste andmebaasile Bachtrack on ta elavate heliloojate hulgas see, kelle teoseid on juba viiendat aastat järjest esitatud maailmas kõige sagedamini. Pärdi muusikale on pühendatud rida festivale, tema muusikast on kirjutatud raamatuid. Pärdi muusika kõikjalolekust annab muu hulgas tunnistust üks esmapilgul suhteliselt kõrvaline detail: sellest on lõpuks saanud ka…
Pärdi muusikas on helid seostatud, kuid mitte niivõrd aja, kuivõrd ruumi kaudu.
2015. aasta Pärdi päevad, esitusel ECMi albumite teosed 28. VIII – 26. IX Tallinnas, Tartus, Rakveres, Paides ja Riias.
Väljend „Pärdi interpretatsioon“ mõjub peaaegu oksüümoronina. Igatahes näib see kehtivat siis, kui mõista interpretatsiooni traditsiooniliselt – vaatepunktina, mille olulisemaks karakteristikuks on selle personifitseeritus. Teatavasti realiseerib või aktualiseerib interpreet teose struktuuri, olles viimase suhtes alati mingil positsioonil. Just viimane määrab suuresti…
Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühislavastus „Sünnisõnad“ Veljo Tormise muusikale (peale nimiteose on kasutatud „Loomist“ „Isuri eeposest“, „Ütles Lembitut“, „„Kalevala“ XVII runo“, „Pärismaalase laulukest“, „Nelja etüüdi Juhan Viidinguga“ ja ballaadi „Laevas lauldakse“), seadnud Tõnu Kõrvits.
Lavastaja Peeter Jalakas, muusikaline juht Tõnu Kaljuste, kunstnikud Kärt Ojavee ja Edith Karlson, lavakujundus Peeter Jalakas, Enar Tarmo, Kärt Ojavee ja Edith Karlson, videokunstnikud Emer Värk ja Mikk-Mait Kivi, Simona Orinska, Peeter Jalaka ja trupi…
Eesti muusika (esitamise) olukord on hea. Nõnda tõdesid peaaegu kõik kontserdikorraldajad ning paljude muusikakollektiivide ja -institutsioonide esindajad kultuuriministeeriumi korraldatud juunikuisel ümarlaual. Teatavas mõttes võib sellega nõustuda. Eesti professionaalne muusika on maailmas selgelt nähtav. Selle osakaal moodustab kohapealsete korraldajate sõnul kontserdi- ja festivalikavadest umbes poole. Oluliselt on kasvanud uudisloomingu, sh algupäraste suurteoste (näiteks kogu õhtut täitvate ooperite) tellimine ja eri institutsioonid rakendavad aina laiemalt resideerivate heliloojate süsteemi. Eestis toimub mitu spetsiaalselt…
Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „Promfest“ ja Vanemuise teatri koostööprojekt Giuseppe Verdi „Aida“: muusikajuht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja ja kunstnik Madis Nurms, koreograaf Teet Kask, valguskunstnik Margus Vaigur, osades Jomantė Šležaitė (Leedu), Anželina Švatška (Ukraina), Eduard Martõnjuk (Valgevene), Romāns Poļisadovs (Läti), Samsons Izjumovs (Läti), Märt Jakobson ja Reigo Tamm, Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu noortekoor. Esietendus 20. V Vanemuise väikeses majas.
Kava saatetekstis kirjutab ooperi lavastaja Madis Nurms, et „[n]agu…
Solomon Volkov kirjutab Dmitri Šostakovitši „Tunnistuse“ eessõnas, et pärast 1948. aasta 10. veebruari kommunistliku partei keskkomitee otsust, kus teiste heliloojate kõrval rünnati otseselt ka Šostakovitšit, tõmbus helilooja endasse ning tema jagunemine kaheks isikuks, avalikuks ja privaatseks, oli nüüdsest täielik.1 Mõneti peegeldab sellist arusaama ka helilooja sõjajärgsete stalinistlike aastate looming, kus Andrew Huthi sõnul võib selgelt eristada kolme stiilikategooriat: rahateenimiseks kirjutatud filmimuusikat (eelmainitud otsusest tingitud helilooja vallandamine Leningradi konservatooriumist tõi kaasa…
Sarja „Meistriklass“ IV kontsert „Šostakovitš“ 30. IV Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Irina Zahharenkova, dirigent Daniel Raiskin.
Tonaalse harmoonia tekkimisest peale on helistikke seostatud konkreetsete karakterite või tähendustega. Näiteks Matthesoni järgi väljendab d-moll hardust, rahu ja suursugusust ning on seetõttu kohane kasutamiseks kirikumuusikas, g-mollis olevat aga d-molli tõsidus ühendatud meeleoluka kauniduse ja graatsiaga, mistõttu see sobivat hästi isiklikumat laadi emotsioonide väljendamiseks. Helistikku a-moll peab Mattheson kaeblikuks ning e-molli leinaliseks –…
Sattusin hiljuti vaidlema ühe heliloojaga, kes oli muusikakriitika hetkeseisuga võrdlemisi rahulolematu. Kõne all oli peamiselt uudislooming, rahulolematuse põhjuseks kriitikute soovimatus ja võib-olla ka suutmatus uudisteostesse süveneda, mille tagajärg olevat helilooja taotluste mittemõistmine ning sellest johtuv pidev teemast mööda kirjutamine. Minu vestluspartner leidis, et olukorda parandaks see, kui kriitik kirjutaks mitte ainult kontserdil saadud muljete põhjal, vaid võtaks vaevaks süveneda ka partituuri. Täiendav muusikalise teksti analüüs annaks helilooja tööle adekvaatsema hinnangu,…
ERSO sarja „Nautimus“ 3. kontsert „Kullervo“: Lilli Paasikivi (metsosopran), Tommi Hakala (bariton), Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer 20. III Estonia kontserdisaalis.
Nii Jean Sibeliust kui ka Erkki-Sven Tüüri võib eri põlvkondlikust kuulumisest hoolimata nimetada põhjamaisteks sümfoonikuteks, mistõttu nende muusika esitamine ühel ja samal kontserdil ei tohiks tunnetuslikku dissonantsi tekitada. Oma loomingus on heliloojad end ühelt poolt programmilisest muusikast selgelt distantseerinud, teiselt poolt mängib mõlema puhul olulist rolli…
Erkki-Sven Tüüri muusikast huvituvale kuulajale ei ole ilmselt tundmatud ei helilooja Viies sümfoonia ega ka akordionikontsert „Prophecy“, mille salvestised on nüüd jõudnud ka CD-le (Ondine). Teoseid esitavad Helsingi Filharmooniaorkester Olari Eltsi juhatusel, akordionikontserdi solistina astub üles Mika Väyrynen.
Elts näib Tüüri muusikat hästi tunnetavat. Teoste interpretatsiooni käesoleval CD-l iseloomustab intellektuaalsuse ja emotsionaalsuse ning kontrollituse ja improvisatsioonilisuse orgaaniline tasakaal. Eltsi võime Tüüri muusika „olekule“, selle „kineetilisele energiale“ igal hetkel tundlikult ja täpselt…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Lavastusse oli selle tegelaskujude näol programmeeritud soovimatu koomiline aspekt – ürgjõudude sümbolid mõjusid pigem naljakate muinasjutukollidena.Kris Moor
Amnerist kehastava Anželina Švatška kogemus on juba üsna suur, millest andis tunnistust ka suurem lavakindlus.Juri Seredenko
Teost viimaste taktideni pingestades vormis Irina Zahharenkova Daniel Raiskini käe all Mozarti kontserdi lõpust tõelise emotsionaalse „plahvatuse“.Maarja Kasema