Nii lavastaja kui ka kunstnikud on Maeterlincki ja Debussy (muusikalisse) teksti põhjalikult süvenenud ja leidnud pretensioonitu, kuid põnevalt mitmeplaanilise vormi selle väljendamiseks.
Kood ei ole Tüüri teoses struktuuri kõiki aspekte ainusünnitav entiteet, vaid pigem kui geneetiline materjal, millega helilooja vitaalsus saab astuda viljakasse interaktsiooni.
ERSO sarja „Resonants“ I kontsert „Mythos. Erkki-Sven Tüür 60“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Vincent Cortvrint (pikoloflööt), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Erkki-Sven Tüüri „Phantasma“ (esiettekanne), „Solastalgia“ (Eesti esiettekanne) ja sümfoonia nr 9 „Mythos“.
Erkki-Sven Tüüri muusika on tervikust lähtuva või tervikut taotleva mõtlemise elujõulisuse elav näide, hoolimata sellest, et seda…
Need, kellele ooper seostub eelkõige imposantse vaatemänguga, peaksid seda kindlasti vaatama minema.
Ooper „Romeo ja Julia“ 20. (esietendus) ja 22. IX rahvusooperis Estonia. Helilooja Charles Gounod, libretistid Jules Barbier ja Michel Carré (William Shakespeare’i samanimelise näidendi järgi), dirigendid Arvo Volmer, Vello Pähn ja Kaspar Mänd, lavastaja Stephen Barlow, kunstnik Yannis Thavoris, valguskunstnik Matt Haskins, võitlusstseenide koreograaf Indrek Sammul. Osades Perrine Madoeuf / Kristel Pärtna (Julia Capuletti), Nico Darmanin /…
Eesti uus muusika põhineb reeglina võrdlemisi piiratud kujundite ringil, mis viitab küll korduvale metsamustrile, kuid mida saab seostada ka laulu arhetüübiga.
Eesti muusika päevad ja rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu (ISCM – International Society of Contemporary Music) rahvusvaheline nüüdismuusika festival, World Music Days ehk maailma muusika päevad 2. – 10. V Tallinnas, Tartus ja Laulasmaal.
Sõna on tegelikkusega suhestumise ja selle loomise viis. Sõna tähendus või sisu luuakse seeläbi,…
„Madama Butterflys“ on psühholoogilist veenvust ja kunstilist läbitunnetatust, mis kipub muusikateatri keerukas ja kohmakas masinavärgis aeg-ajalt kaotsi minema.
Lavastaja Juri Aleksandrov on teinud sama vea, mis paljud teisedki: ta on läinud totalitarismi vormilises konkretiseerimises liiga kaugele.
Ooper „Tsaari mõrsja“ 25. (esietendus) ja 27. I rahvusooperis Estonia. Helilooja Nikolai Rimski-Korsakov, libretist Ilja Tjumenev (Lev Mei näidendi põhjal), dirigent Jüri Alperten või Kaspar Mänd, lavastaja Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper), kunstnik Viktor Gerassimenko (Moskva Novaja Opera), valguskunstnik Ritšard Bukin, videokunstnik Kalev Timuska, koreograaf Marina Kesler. Osades Rauno Elp või Aare Saal,…
Tõnu Kõrvits on oma loomingus aus umbes nii, nagu on aus (autentne) oma toimimises loodus.
Tõnu Kõrvitsa kasvamine eesti muusikasse on olnud loomulik. Aegamisi on temast saanud selle vereringe niivõrd oluline osa, et temata on eesti nüüdismuusikat raske ette kujutada. Iseenesestmõistetavus, millega ta sellel maastikul toimetab, jätab mulje, nagu oleks ta siin alati olnud. Huvitaval kombel toimub see kõik ilma ekspansionistliku enesekehtestamiseta, kunstilise eluruumi hõivamiseta või paradigmaatilise vastandumiseta. Tõnu Kõrvitsa tulek…
Kui publiku toob saali spirituaalsus ja mitte Mozart, siis võib ühel hetkel juhtuda, et Mozartit ei ole enam vaja.
ERSO hooajalõpu festival „Practical spirituality“ ehk „Praktiline spirituaalsus“ 18. – 24. V Estonia kontserdisaalis ja Kultuurikatlas.
Spirituaalsus on uus normaalsus. See pole enam ammu teema, mida käsitletaks ainult esoteerilistes väljaannetes, vaid moodsa urbaniseerunud kodaniku igapäevaraamistik. Spirituaalsus kui teatav hoiak on märkamatult saanud osaks meie mõtlemisest, tundmisest, väärtushinnangutest ja ilmselt ka paljust muust.…
Elleri loobumine traditsioonilisest vormist sada aastat tagasi avas eesti muusikas tee modernismile, eesti muusika vahetu kontakt reaalsusega rajab aga tee stiilijärgsesse ajastusse.
Umbkaudu sada aastat tagasi valmis üks Heino Elleri tuntumaid teoseid: sümfooniline poeem „Koit“.1 Prohvetlik on nii teose tulevikku vaatav pealkiri kui ka vormiline ülesehitus, milles konventsionaalne annab järk-järgult teed ebakonventsionaalsele. Muusikateoreetik Mart Humala sõnul võib poeemi kulgu kuni kõrvalpartii alguseni vaadelda traditsioonilise sonaadivormina, sealt edasi aga ootuspärane…
MIM näib olevat kokkulepitud mängureeglitest loobunud – ja mitte vormi-, vaid ideetasandil n-ö normaalsuse teadlikult hüljanud.
Ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ esietendus 19. I Rahvusooperis Estonia koostöös Kanuti Gildi saaliga. Libreto ja muusika Manfred MIM, dirigent Kaspar Mänd, koormeister Elmo Tiisvald. Lavastus, libreto töötlus ja täiendused, partituuri dešifreerimine, orkestratsioon ja koreograafia Manfred MIMi pärandi põhjal MIMproject (Andrus Aaslaid, Henri Hütt, Taavet Jansen, Raul Keller, Tatjana Kozlova-Johannes, Mart…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Karis Trassi (Mélisande) võime järjekindlalt lavalist kontseptsiooni ellu viia klišeedesse takerdumata ning lavastaja jäetud tühimikke kätte õpitud ja publiku peal lollikindlalt töötavate võtetega mitte täita on haruldane. Tema kõrval vasakul on prantsuse tenor Samy Camps (Pelléas).Veljo Poom
Robert Annus usaldab muusikat ja ei püüa sellele olemuslikult võõrast külge pookida. Lavastus on minimalistlik ja delikaatne ning seda lausa määrani, mis võib jätta mulje lavastuse kui sellise puudumisest.Maris Savik