-
Teooria ja kogemus tänavustes kirjanduslikes suvekoolides.
Sel suvel on Lõuna-Eestis toimunud kaks üritust, kus arutleti kirjanduse üle: 20.–21. juunini kirjandusmuuseumi suvekool „Pulbitsev perifeeria” Nüplis Gustav Wulff-Õie majamuuseumis ja 9.–11. juulini NAKi seminar „Lätete pääl” teemal „Juhan Liiv, liivilikkus ja liigirikkus” Liivi muuseumis Rupsil. Järgnev on põgus ülevaade ja tõlgendus sellest, mis üht osalejat enim kõnetas.
-
Elo Viiding, Teised. Ly Lestbergi kujundus ja fotod. Tuum, 2012. 174 lk.
Kõige huvitavam on alati teha vigu – väikesi ja suuri. Mitte olla, nagu oodati, vaid nii nagu piire katsuv inimolend ikka on. Jälgida seejärel reaktsiooni. Naeratada oma täiuslikus naiselikkuses ja selle kestel luua verdtarretavalt kõikjale ulatuv tunne, et tahad olla ihaldatud. Sõlmida silmsidemeid, et nad lahti kiskuda. Umbes nagu vanas heas nümfide loos, kus tuleks kiiremas korras põõsasse joosta,…
-
Ryunosuke Akutagawa, Mandariinid tihnikus. Jaapani keelest tõlkinud Margit Juurikas, Kati Lindström ja Ülle Udam, toimetanud Taimi Paves. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 237 lk.
Üleüldiselt ei ole ma suuteline piisavalt kompetentselt sellest rääkima – jaapani kirjandusest, ma mõtlen. See järelsõna, mis Margit Juurikas Akutagawa raamatule on kirjutanud, annab meile küll pildi närtsinud-närtsivast kirjanikust, kes ei tegele uue loomisega, vaid euroopa ja aasia kirjanduse uussõnastamisega kahekümnenda sajandi alguskümnenditel, sellele ma tahaks järjepidevalt…
-
Helena Läks, Helena läks. Kujundanud Valter Jakovski. Verb, 2010. 44 lk.
Helena Läks. Kuhu ta läks? Tartusse. Tallinna. Muhule. Kuhu lähen mina koos Helena Läksi luulekoguga „Helena läks”? Kui paluda välja tuua kõige esimene mulje liivapaberist ja roosast maailmast, kuhu mind kutsutakse, sis mis see oleks? Kas seda roosat on vaja? Kas seda liivapaberit on vaja? Kõik justkui peegeldaks – nii roosat kui ka karedat – elu, mis tihedalt läbiva…
