$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Kätlin Kaldmaa
-
Vampiirid, haldjad ja libahundid paigal ei püsi
Eesti lastekirjandus on taasiseseisvuse ajal läbi teinud suure muutuse.
Ilmselt ei ole (lugejat) inimest, kes julgeks vastu vaielda väitele, et lapsepõlves loetul on oluline mõju isiksuse kujunemisele, nii nagu isiksus mõjutab seda, milliseid raamatuid inimene loeb. Niisamuti on igal ajal oma raamatud. Kui Eesti iseseisvuse taastamise järel tundus, et nüüd on meie lastekirjandusel ots peal ja välja ei anta enam peaaegu midagi lugemisväärset, oleme paarikümne aastaga jõudnud selleni, et…6 minutit -
Island on isiklik asi
Kärt Hellerma ei ole lugejale inimesele kindlasti mitte võõras nimi. Tema esimene romaan „Alkeemia” ilmus 1997. aastal ja sealtpeale on Hellerma vaikselt, aga kindlalt aina edasi liikunud: ilmunud on niihästi ilukirjandust, artiklikogu kui ka lasteraamatuid. „Islandi kirja” eellane, loomemaju ühendav reisikiri, on 2008. aastal ilmavalgust näinud „Sinine missa”, kus kirjanik on käinud Soomes, Rootsis, Lätis ja Itaalias. Loomemajades käivad kõikmasti kunstnikud, tegelgu nad visuaalia, muusika, kirjanduse või millega tahes. Süvenemist…6 minutit -
Raamatumessist saunani
8. kuni 12. oktoobrini oli kõikvõimalikel raamatuinimestel võimalus olla cool – „Finnland. Cool” oli tänavuse Frankfurdi raamatumessi peakülalise Soome hüüdlause. Programmide ja kultuurisündmuste hulk, mis käib kaasas selle staatusega, on muljetavaldav, ning seetõttu on Soome kultuur saanud meeletult palju tähelepanu. Ja seda mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. Iseäranis, kui arvestada sellega, et Soome kirjanike teoseid on tõlgitud peale saksa keele kümnetesse teistesse keeltesse ja tõlgete arvu poolest on edetabeli…3 minutit -
Jääteed mööda teise auku
Maarja Kangro, Dantelik auk. Toimetanud Kajar Pruul, kujundanud Jan Paav, illustreerinud Kirke Kangro. Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 142 lk.
Elo Viiding, Teised. Kujundanud Ly Lestberg. Tuum, 2012. 174 lk.
Tiina Laanem, Õnnelik jää. Pegasus, 2012. 156 lk
Palju on räägitud sellest, et 2012. aasta oli eestikeelsele romaanile suurepärane ja ilmus nii palju häid verivärskeid teoseid, et hakkas kohe üle ääre kobrutama ja ajas natuke hirmu peale, sest eks me kõik ju tea, et…5 minutit -
Viis kirja hängimise sissetoojale
Peeter Sauter, Märkmeid vaeste kirjanike majast. Peeter Sauter, 2012. 180 lk.
Austuskiri
Võin julgelt öelda, et kirjanduslikus mõttes kuulun Sauteri põlvkonda. See tähendab, et olen Sauteri saatel üles kasvanud. Olin 18, kui ilmus tema esimene jutt Vikerkaares, ja sealt see lahti läks. Sauterit olid lugenud kõige ootamatumad inimesed kõige ootamatumates paikades, tema jutte elati sõna otseses mõttes järele ja oli inimesi, kes tegid sellest kunstivormi ja isegi võistluse. Kes lugejatest oskab peast…4 minutit -
Romaan nagu katedraal
Katrina Kalda. Eesti romaan. Tõlkinud Anti Saar. Kujundanud Britt Urbla, toimetanud Kaia Sisask. Varrak, 2011. 190 lk.
Olen juba aastaid oodanud, millal ilmub mõne välismaale siirdunud eestlaselt välismaa keeles kirjutatud romaan. Nüüd nad siis tulevad. Tublid on meie tüdrukud. Esimene pääsupoeg oli Tiiu Näveri, kelle jutt ilmus Soomes antoloogias „Vaata uussoomlast!” („Mikä ihmeen uussoumalainen?”) teiste uussoomlaste juttude seas. Esimene täisjõus pääsuke oli Irja Kass, kes kirjutas Saksa lugejaskonna tarvis ringi oma…4 minutit
