Toeta

Karin Bachmann

  • Inimeste ja looduse vahel
    Maastikuarhitekt Sébastien Penfornis leiab, et rohkem tuleks tegeleda põllumajandussaaduste kasvatamiseks vajalike maastikega ning tuua aiandusmaad linna sisse, sest vaid nii saab muuta toidulaua kvaliteetsemaks, toidutoomise ahelad lühemaks ja läbipaistvamaks.      
    Erakogu

    Inimeste ja looduse vahel

    Sébastien Penfornis: „Muidugi vajavad inimesed autosid, aga nad vajavad ka puid, värsket õhku ja puhast mulda.“

    Karin Bachmann
    8 minutit
  • Kuni tänav elab, elab linn ka
    Üks võimalus linna uurida on mõõta, kui palju aega kulub valgusfooride taga oodates. Raamatu „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“ järgi näitasid Sydneys läbi viidud katsed, et foori taga ootamisele kulub kuni 52 protsenti kõndimise ajast.        
      Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix

    Kuni tänav elab, elab linn ka

    Kui kaua peavad Jan Gehl ja tema kolleegid enesestmõistetavatest tõdedest kirjutama ja teised neid refereerima, et midagi muutuks?

    Karin Bachmann
    7 minutit
  • Ekspertide mäss
    Erasektoris ei tiksu palk igal kuul kontole, olenemata sellest, kas veedad kuu kontoris, oled komandeeringus või osaleb Zoomi koosolekul hoopis sinu kass.      
    Ekraanitõmmis

    Ekspertide mäss

    Keskkonnaküsimustega tegelevate ekspertide argipäev näitab, et tasuta töö ahel ei katke, kuni suured (riigi)asutused seda ebaõiglast süsteemi toetavad.

    Karin Bachmann
    5 minutit
  • Mõõdukas pragmapoeet
    Eik Hermann on Eesti arhitektuurile nagu lotovõit. Ta nokitseb uue mõistetööriistade komplekti kallal, et ruumiloomele kaasa aidata. „Filosoofia häda on see, et see on suuresti üritanud rääkida seaduspäradest, mis on ruumist ja ajast sõltumatud. Sellisena see ei saa aidata arhitektuuri, mis ei ole kummastki neist sõltumatu,“ ütleb ta.    
    Piia Ruber

    Mõõdukas pragmapoeet

    Eik Hermann: „Filosoofia võiks arhitektuurile ja paljudele teistelegi erialadele olla küll tähtis, aga mitte valmis produktina, vaid poolvalmis kujul.“

    Karin Bachmann
    10 minutit
  • Unustatud vana vähemuse uus tulemine
    Üks suurimaid ruumielamusi on kogeda ümbrust teise olendi abil, temaga koostoimel – näiteks hobusega matkates.
    Kadri Mikkor-Roselius

    Unustatud vana vähemuse uus tulemine

    Loomade kui indiviididega arvestamine on antropotsentrismist lahtiütlemiseks vajalik, selleks tuleb ka avalik ruum hobuste, koerte, tolmeldajate ja lindude seisukohast läbi mõelda.

    Karin Bachmann
    5 minutit

  • Maailm vajab kohapõhiseid lahendusi

    Andres Sevtšuk: „Teadlikkust on tarvis. Inimesed peavad aru saama, et väärivad paremat linnaruumi ning seda poliitikutelt nõudma.“

    Novembri alguses esines Tartu planeerimiskonverentsil Massachusettsi tehno­loogiainstituudi linnaplaneerimise professor Andres Sevtšuk. Järgnevalt räägib ta Sirbile sellest, miks suured magistraalid autostumist ei lahenda ning mida peab tegema, et linnad oleksid elamisväärsed.
    Tartu linna üldplaneeringuga sedastatakse jala käimist ja jalgrattasõidu eelistamist. Ometi räägitakse kahjutundega rahapuuduse tõttu ära jäänud kolmetasandilisest Lõunakeskuse ringristmikust ja kavandatakse…
    Karin Bachmann
    6 minutit

  • Kultuuritehas on linna arengu suunamudija

    Loomelinnakud on katselabor, kus lahendusi testida, et neid mujal paljundada. Vahendite nappus inspireerib loovalt lahendusi leidma.

    Kultuuritehaste kujunemislugu on kõikjal laias laastus samasugune. Linnasüdames või muudes magusates piirkondades arengurõngasse jäänud tehaste aeg sai ümber: tootmine koliti mujale, paljud suleti, paindlikumad orienteerusid muutunud tingimustes ümber. Enamasti jäid tehasehooned siiski tühjaks ja neil tuli kannatada vandaalitsemise all.
    Kuigi Tartu aparaaditehase ja Tallinna Telliskivi loomelinnaku areng on olnud sarnane, erineb nende ümbersünnilugu küllaltki…
    Karin Bachmann
    4 minutit
  • Väliruumipealinn Tartu
    Ülesmukitud haljasaladelt poollooduslikele kooslustele üleminekul on põhiline konflikti allikas esteetika, sest juurdunud arusaama järgi on looduse koht maal ning linnas lokkama lastud taimestik on märk lohakusest, seega inetu.
    Karin Bachmann

    Väliruumipealinn Tartu

    Linn peaks olema elupaikade hoidja ja looja, kuigi loodusega kooskõlas elamine nõuab veel harjutamist ja sissejuurdunud arusaamadest loobumist.

    Karin Bachmann
    4 minutit

  • EKA väliruum

    Autorid Karin Bachmann, Mirko Traks ja Uku Mark Pärtel (Kino Maastikuarhitektid)
    EKA väliruumi põhiline mõte on jääda võimalikult avatuks, küpsemismärkidega pooltooreks ruumiks, mida maja kasutajad saavad iga kord uuesti lahendada. Kogu kujundus on minimalistlik, et jätta võimalused lahti, kuid peamised vajadused – mugav istumine, sotsiaalsed kokkupuutepunktid, jalg­rataste parkimine – on kaetud.
    Tunnetuslikult jaguneb kunstiakadeemia väliruum poolprivaatseks (siseõu) ja avalikuks (Kotzebue ja Põhja puiestee poolsed väljakud ning hoonega külgnev tänav). Sisenemist kõrgkooli…
    Karin Bachmann
    2 minutit

  • Telegrammid avalikust ruumist

    Avalik väliruum on olnud viimastel aastatel kõige väärtuslikum valuuta: selle eest saab n-ö osta hoonestusõigust, korrusekõrgust, parklakohti, juurdepääsuteid jms. Kauplemisel jääb avalik ruum kui selline küll pahatihti selgelt sisustamata. Seetõttu võib füüsilist ruumi ruutmeetrite mõttes justkui jaguda, aga sisu on vähevõitu või ruutmeetrid sedavõrd killustatud, et kompaktse sisu sinna paigutamine on võimatu. Nii et väärtuslik valuuta võib väga kergesti väärtusetuks osutuda, kui ei mõelda vahetuskaubast kaugemale ega avata tehingu sisu…
    Karin Bachmann
    3 minutit
Sirp