$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Kalle Käsper

  • Hüvasti, vene autori preemia!

    Eestis on hulk andekaid vene keeles kirjutavaid autoreid, kuid võimalusi nende tööd tunnustada on nüüd vähem kui seni.

    Eesti Kultuurkapitali iga-aastane venekeelse autori kirjandusauhind moondub alates sellest aastast kord kahe aasta jooksul väljaantavaks võõrkeelse kirjanduse auhinnaks. Kirjanduse sihtkapitali esimees Piret Viires põhjendas otsust sellega, et „. . . . viimasel ajal on nende teoste hulk, mille hulgast vene autorite žürii valima pidi, liiga ahtakeseks jäänud. Seetõttu hakkasid nominentide ja laureaatide…
    Kalle Käsper
    5 minutit

  • Luulesalv – Sõjaluulet

    Menelaose naine
    Menelaos, tule mõistusele!
    Luba armukestel musitada
    Teineteist, palju soov!
    Tüdib naise ihu
    Ka võõra mehe õrnustest.
    Ja siis meenuvad Helenale
    Sparta uhked ruumid,
    Kuldsete nikerdustega troon. . . .
    Kes pakub talle trooni
    Võõras Ilionis?
    Pisarad hakkavad veerema
    Truudusetu naise silmist,
    Südamest kaob rõõm,
    Jääb vaid kahetsus. . . .
    Milline hiilgav kättemaks!
    Aga sina, tobude tobu,
    Adulterist casus belli tegid!
    Kakskümmend aastat magasid õlgedel,
    Ei käinud vannis, sõid, mis juhtus,
    Viletsat viina jõid,
    Ja koju tõid vanaeide. . . .
     
    Hektori surm
    Ära kurvasta, Andromache, su ilu
    Mäletama jään ka lõkketules.
    Surnultki armukadetsen
    Kõiki mehi su ümber.
    Näen juba, kuis Pyrrhos
    Võimukalt asetab käe
    Su…
    Kalle Käsper
    1 minut
  • Absoluutsest õigusest
    Venemaal võib praegu sõda kritiseerivate tekstide eest saada kopsaka rahatrahvi, isegi vanglakaristuse. 5. märtsil märgati Petroskoi linnas ohtliku sõnumiga lumehange.
    Катя Златыя / avalik omand / Wikimedia Commons

    Absoluutsest õigusest

    Sõja ajal tõusevad esiplaanile inimesed, kellel on alati õigus: nad teavad hästi, kes on sõber, kes vaenlane, mis on hea, mis halb. Rahuajal öeldakse nende kohta „primitiivne tüüp“.

    Kalle Käsper
    6 minutit
  • Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal
    Kalle Käsper Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel Eesti Kirjandusmuuseumis.
    Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Eestlaste visadusest kahe Ivaski näite varal

    Kõne Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi vastuvõtmisel 15. detsembril 2021

    Kalle Käsper
    3 minutit

  • Saladus

    Peeter Buridani novellikogust „Udujutte”
    Minu ema suri, kui olin kolmekümneaastane. Ta põdes kaua, mõnda aega lebas ka haiglas, kuid päris lõpus, kui kõik lootused olid kadunud, tõime ta koju. Ma ei tea, kas ma muidu oleksin söandanud sellist sammu astuda, kuid mu abikaasa töötas medõena ja võttis hoolitsemise enda peale; ta teadis, kui väga ma olen emasse kiindunud. Meie poeg oli tollal alles pisike ja ma kartsin veidi, et kodune tragöödia…
    Kalle Käsper
    6 minutit

  • Remarque’i maailm

    Mõtteid „Tagasitee” uustõlke ilmumise puhul
    Erich Maria Remarque, Tagasitee. Saksa keelest tõlkinud Tiina Aro, toimetanud Külli Habicht. Sarja kujundanud Jüri Jegorov. Tänapäev. 286 lk.
    Kui välja arvata mõned noorpõlvekatsetused, kirjutas Erich Maria Remarque kokku üksteistkümmend romaani. Kõik need on eesti keeles ilmunud, kuid lugegem siiski korra veel üle: „Läänerindel muutuseta” (1929), „Tagasitee” (1931), „Kolm sõpra” (1938), „Armasta oma ligimest” (1941), „Triumfikaar” (1946), „Elusäde” (1952), „Aeg antud elada, aeg antud surra” (1954), „Must…
    Kalle Käsper
    6 minutit

  • Rougon-Macquart’id ja meie

    Mõtteid Émile Zola epopöa teise köite ilmumise puhul eesti keeles       
    Émile Zola, Saak. Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat, 2011. 240 lk. 
    Umbes viisteistkümmend aastat tagasi veetsin ühe terve talve, lugedes Zola „RougonMacquart’e”. Lugeda tuli vene keeles, sest prantsuse keelt ma nii hästi ei oska, eesti keelde oli aga tolleks hetkeks tõlgitud kõigest  kolm köidet kahekümnest. Sulgenud viimase raamatu, oli minu arusaam kirjandusest põhjalikult muutunud. Kui tühine tundus äkki viimasel poolel aastasajal kirjutatu,…
    Kalle Käsper
    6 minutit

  • Lõpetamata jäänud perekonnanovell

    Ülo Mattheus, Vabanemine kuulmise läbi. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 20. 54 lk. 
    Mul oli Ülo Mattheuse „Vabanemist kuulmise läbi” huvitav lugeda, sest ma ise kirjutan perekonnaromaani, Mattheuse teost aga võib nimetada perekonnanovelliks. Isegi materjal kattub teatud määral: sõjajärgne Tallinn oma praegu juba eksootikaks muutunud nõukogude olmega. Üksnes rajoon on Mattheusel teine, Nõmme, ja muidugi on tema käsitlus, nagu novellile kohane, kompaktsem. Mattheusel  on, kasutades Stanislavski terminoloogiat, selge pealisülesanne: ta vaatab kõike…
    Kalle Käsper
    2 minutit

  • Oo, kaame kadedus, mil kulliküüned!

    Mõtteid Prantsuse ja Belgia filminädala (28. III ? 3. IV) puhul
    Kui möödunud sajandi kuuekümnendate aastate lõpus algas kunsti väljasuremise uus etapp, sattus esmakordselt löögi alla ka filmikunst. Seni oli cinema pigem lõiganud kasu järsust muutusest, mille kutsus esile tehnika võidukäik ? pole ju kino mitte vähem tehniline kui kunstiline nähtus. Lärm hakkas juba XX sajandi algusest saadik muserdama helikunsti, trükitööstuse edusammud ja kirjaoskuse levik kirjandust ning fotograafia ja filmikunst ise…
    Kalle Käsper
    5 minutit

  • Kuidas Euroopale lõpp teha

    Ma arvan, minu põlvkonna ja minust nooremategi hulgas on veel päris palju inimesi, kes on käinud Armeenias, kogenud sealset külalislahkust ega ole seda unustanud. Võib olla päris kindel, et kui võõrustajad tutvustasid neile Jerevani, siis viidi neid ka Tsitsernakaberdi mäekünkale, kuhu on püstitatud 1915. aasta genotsiidi mälestusmärk. Kes teab, võib-olla on eestlaste hulgas neidki, kes on Jerevani sattunud 24. aprillil, genotsiidiohvrite mälestuspäeval, kui selle monumendi juurde suundub lilledega sadu tuhandeid…
    Kalle Käsper
    3 minutit
Sirp