-
Theatrumi „Tuulesaared” on romantiline lugu poisist, kes ei suuda valida mere ja naise vahel.
Theatrumi „Tuulesaared”, autor Marcel Pagnol, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Andri Luup, kostüümikunstnik Laura Pählapuu, helikujundaja Marius Peterson. Mängivad Laura Peterson, Ott Aardam, Lembit Peterson, Garmen Tabor (Rahvusooper Estonia), Margus Tabor (Tallinna Linnateater), Aleksander Eelmaa (Tallinna Linnateater), Andri Luup, Helvin Kaljula, Tarmo Song jt. Esietendus 12. VII Hiiumaal Tahkuna majaka all.
Tahkuna tuletorni all on baar. Sisse…
-
Theatrumi „Lõõmav pimedus”, autor Antonio Buero Vallejo, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Eve Ormisson. Mängivad VHK teatrikooli abituriendid. Esietendused 13. ja 18. V Theatrumi saalis.
Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) teatrikooli gümnasistide tänavuseks lõpulavastuseks valis noorte juhendaja Lembit Peterson hispaania näitekirjaniku Antonio Buero Vallejo 1950. aastal kirjutatud „Lõõmava pimeduse”. Eestis on seda näidendit varemgi lavastatud, aga sellegipoolest ei teadnud ma teatrisse minnes, et lugu räägib pimedate kooli õpilastest. Etenduse esimesed minutid mõjusid seetõttu kummaliselt:…
-
Vajadus end identifitseerida teeb inimesest Teise ohvri ja tema elu on kui teekond Teise seedekulglas.
Von Krahli teatri „Mehed lumes”. Mart Kolditsa ja Kristjan Sarve kontseptsioon ja näitlemine. Esietendus 17. V Von Krahli teatri proovisaalis.
Kolmekümnendal eluaastal jõuab ilmselt esimest korda kätte hetk, kui tekib hirm, et kas nii, nagu mu elu on viimased viis aastat läinud – kas see nüüd jääbki nii? Nii ütles lavastuse tutvustuseks Mart Koldits, üks meestest…
-
Priit Pedajase lavastatud „Augustikuu” seob hargnema läinud peresuhted tragikoomilise niidiga.
Öö selles iidses majas on neetud, must, suur ja nimetu.
Oklahomas Tulsa kandis keset hiigeltasandikku seisab vana maja. Asukateks vana abielupaar: joodikust mees ja tabletisõltlasest naine. Ei teagi, kas mees joob, sest naine sööb tablette, või võtab viimane oma rohtusid viskist läbi imbunud mehe talumiseks. Igatahes paistavad nad olevat oma elustiiliga harjunud, aga . . . . ühel päeval toob mees koju uue…
-
Päär Pärensoni ja Cabaret Rhizome’i „Ürgne kutse” lavastab teistsugususe süüdlaseks.
Cabaret Rhizome’i väikesest hubasest blackbox’ist on saanud mitmesuguseid kahtlasi masinaid tulvil tehas. Suur konveierimasin, millel sõitmas kaks käru või vagonetti, hiigelkraana, nõukaaegne arvutisüsteem, kaamerasondiga asjandus seinal, suur metallalus, mille peal saab uurida tähtsaid plekitükke ja ohtlikke jäätmeid. Ja palju muud. Kujutan ette, kuidas Cabaret’ poisid, kes kõik koos on ka lavastuse kunstnikud, nautisid selle võimsa kolapargi ehitamist – läbinisti poiste mängumaa.…
-
Ka teatril on vaja sarvi, et ennast kaitsta ja kunstipõlglikus ühiskonnas ellu jääda. Õpetajate Lehes nimetab Tambet Kaugema Vanemuise kevadtalvist hooaega sarviliseks: kenasti öeldud, sest eks ole ju ninasarvik ja Nukitsamees (hiljuti esietendus Vanemuises ka teine lastetükk, Olav Ehala lastemuusikal „Nukitsamees” Eva Klemetsi lavastuses) tõesti mõlemad kenad sarvilised elukad ja on tõsi, et ka teatril on vaja sarvi, et ennast kaitsta ja kunstipõlglikus (väike kunstiline liialdus) ühiskonnas ellu jääda.
-
Öelda „meeldiv” Õunpuu lavastuse kohta on sama amüsantselt absurdne kui nimetada tuunikalakonservi tundlikuks.
Väljavõte NO99 pressiteatest: „Ropendatakse. Alandatakse. See on meeldiv õhtu teatris. Tulge vaatama, kuidas inimesi pekstakse”. „Meeldiv” on parim sõna, millega irooniliselt kirjeldada Veiko Õunpuu ja Rainer Werner Fassbinderi töid. Mida inimesed peavad meeldivaks? Suhtlemist viisaka ettekandjaga ehk, või siis üllatuslikult talutavat õhtut inimestega, kes tegelikult ei meeldi. See, mida teeb Õunpuu filmis või teatris, pole ei meeldiv ega…
-
Kuidas kasvab väikesest tüdrukust tapja? Kes vastutab mõrvarlapse tegude eest? Kuidas mõista õigust laste kuritegude üle?
Jack Thorne, „Fanny ja Faggot”. Lavastaja Elina Pähklimägi, kunstnik Liisi Eesmaa, disainer Kessu ehk Kerstin Raidma, muusikaline kujundaja Kristjan Sarv. Mängivad Agnes Aaliste, Jekaterina Novosjolova, Päär Pärenson, Kristjan Sarv ja Elina Pähklimägi. Esietendus 7. veebruaril Cabaret Rhizome’is.
Te olete imbed
sest
me tappsime
ja Martain G
Brown on külm Parem
hoitge eest on KAKS
mõrvarit
TUSS JA
sõper Pede
te ahvid.
-
„Meie parimad ajad on möödas. Salasepitsused, valskus, reetmine ja kogu see laastav märul jälitab meid painavalt kuni hauani.” (Shakespeare)
Viljandi kultuuriakadeemias õpib Von Krahli kursus, kooli 8. lend. Kaks Peetrit, Raudsepp ja Jalakas, juhendavad ja ka mitmed Krahli näitlejad löövad noorte harimises hardalt kaasa. Nüüd jõudis kätte aeg noored esimest korda lavale lasta. Ei mingit ettevaatlikku algust, kohe ikka William Shakespeare ja „Kuningas Lear”. Vana-Briti kuninga mantli tõmbab ülle Peeter Raudsepp…
-
Ühekordse aktsiooni idee on kasutada ära mõtted, mis lavastustes kasutamata jäänud.
NO99 teater on aeg-ajalt aktsioonis. Teatri kahekümne kahe korraliku lavastuse vahele on mahtunud aktsioone lausa kaheksa. Performance’i-laadse ühekordse aktsiooni idee on kasutada ära mõtted, mis lavastustes kasutamata jäänud, kusjuures ei saa olla kindel, kas need üldse õnnestuvad. Kes näinud, need teavad, kuid näinud pole paljud, sest kordamisele üks aktsioon juba ei kuulu. Minu ja teiste tunnistajate andmetel võib teatri aktsioonid…
