-
Intervjuu Yrjö Kukkapuroga
„Yrjö Kukkapuro. Mööbel” 11. I – 10. II arhitektuurimuuseumis. Kontseptsiooni ja kujunduse autorid Yrjö Kukkapuro ja Matti Kankkunen, valgustuse kujundaja Hendrik Enbom. Näituse Eesti kuraator on Karen Jagodin.
Yrjö Kukkapuro on Soome mööblidisainer, keda laiem publik teab tõenäoliselt ka lihtsalt silueti järgi äratuntava plastikkarkassiga karussellitooli järgi, kuid tegu ei ole sugugi nii-öelda ühe-tooli mehega. Kukkapuro on disainer, kellel on seljataga pikk ja edukas karjäär, mille vältel tal on mõningate…
-
Disaini ajaloo ja uurimise rahvusvahelise komitee konverents São Paulos 3. – 6. IX.
3. – 6. septembrini peeti Brasiilias São Paulos ICDHSi (disaini ajaloo ja uurimise rahvusvaheline komitee) VIII rahvusvaheline konverents, kus osalesin programmikomitee liikmena ning mul oli ka ettekanne.
Seekordse, São Paulo ja Barcelona ülikooli organiseeritud konverentsi peateema oli „Disaini piirid. Territooriumid. Kontseptsioonid. Tehnoloogiad” („Design Frontiers. Territories/Concepts/Technologies”). See võimaldas küllalt laia küsimuste ringi ja nii oli konverentsil kokku kuus alateemat: paralleelsessioonid…
-
Kärt Ojavee näitus „UUO” tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 17. VI.
UUO (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid on kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis või muutumises, uute väljundite ootel. Seega on mitmed neist objektidest arengu selles etapis, kus viiakse läbi katseid ja ka eksitakse. Näitusekülastajad saavad minetada harjumuspärase kogemuse tekstiilist esemetega suhtlemisel ja nautida lahendusi, mille eesmärk on panna nägema ja kogema seda,…
-
Aasta tekstiilikunstnikuks Mare Kelpman
Tekstiilikunstnike liidu autasusid oli seekord neli: aasta tekstiilikunstniku, parima teo, noore tekstiilikunstniku ja žürii üksmeelsel otsusel seekord ka elutöö autasu.
Aasta tekstiilikunstnikuks nimetati Mare Kelpman, kellele see on sel aastal juba teine oluline tunnustus. Põhjuse selleks on andnud pikaajaline tulemuslik pühendumine „tarkade tekstiilide” loomisele ja õpetamine EKAs. Kelpmani surepärasest pedagoogitööst kõneleb ka see, et just tema õpilane pälvis tänavu noore kunstniku preemia. Mare Kelpman on olnud ka erakordselt…
-
Tootedisain. Asjad minu elus. Koostanud Karin Paulus, toimetanud Eva Näripea, keeleliselt toimetanud Katrin Hallas. Kujundanud Martin Rästa. Eesti Kunstiakadeemia, 2011. 302 lk.
Karin Paulus on koostanud tootedisaini teemal mahuka raamatu, mis kuulub kunstiakadeemia disainiraamatute sarja ja on selle viies väljaanne. Varasemate disaini puudutavate käsitluste hulka kuuluvad paar tõlketeost nagu krestomaatiline Nikolaus Pevsneri „Kaasaegse disaini pioneerid” (nr 1), artiklikogumikena Victor Margolini „Tehislikkuse poliitika” (nr 3) ja suvel ilmunud Ivar Saki publitseeritud Eesti…
-
Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate kandidaate ei olnud seekord küll kuigi arvukalt, kuid preemia pälvisid kindlasti suurepärased tegijad: Ene Pars ja Kadri Viires. Oma tegevuses on nad vägagi eri suunas liikunud, meeldiv ühisjoon on püsiv pühendumus. Kummagi puhul see tõenäoliselt ka naljalt ei katke ega ammendu, sest valitud tee pakub üsna palju võimalusi.
-
Briti keraamiku ja teoreetiku David Jonesiga vestleb kunstiajaloolane Kai Lobjakas.
David Jones on briti keraamik, teoreetik ja õppejõud, kes on pikki aastaid lähemalt uurinud rakupõletuse tehnoloogiat, kirjutanud sellest raamatuid. Ta osales Kohila sümpoosionil ja pidas EKA s kaks loengut.
Sa oled rahvusvaheliselt tunnustatud keraamik, kuid oled õppinud hoopis filosoofiat ja kirjandust, enne kui pöördusid keraamika poole. Miks nii?
Mulle meeldib sõna „pöördumine”, kuna seda on kasutanud Heidegger oma filosoofias, kui ta kõneleb…
-
Liisa Kallami ja Liisa Tomasbergi vildimaailm
Taastekkinud intensiivsest huvist (kohaliku) käsitöö, erinevate materjalide ja tehnikate vastu on muu hulgas disaini kontekstis räägitud juba võrdlemisi pikka aega. Seda kannustava hoovana võib näha soovi säilitada ja edendada käsitööoskusi, millel on oht kultuurilise vananemise tõttu kaduda. Ent see toimib ka alternatiivina, mis ei hooli niivõrd tööstuslikust ja tehnilisest arengust, kuivõrd võimaldab luua traditsioonilistele asjadele uusi tähendusi ja kasutusi.
-
Arvestades, et Eestis, kus ostujõuline ja parimas tarbimiseas osa elanikkonnast ei ole enamasti kunagi kooli põhiharidusse kuuluva kunstiajaloo raames kuulnud disainiajaloost või on kõik kunstiga seotu lõppenud juugendiga, on disainist rääkimine kahtlemata vajalik. Eriti kui leitakse, et disain on üks hoobasid, mis võiks anda tugeva tõuke kohaliku majanduse arengule ja jätkusuutlikkusele. Kunagi 1990. aastate lõpus, kui hakati kõlavamalt rääkima disaini vajalikkusest tootmise ja konkurentsivõimelisuse seisukohalt, tundus, et tegu on omamoodi…
-
Eesti Keraamikute Liidu IX rahvusvaheline keraamikasümpoosion Kohilas Tohisoo mõisas 6. – 25. VII .
Muru sisse peidetud näitus Kohilas Tohisoo mõisa taga pargis on iga-aastane lõpetus mitu nädalat kestnud keraamikasümpoosionile. Sel aastal peeti seda juba üheksandat korda. Selle aja jooksul on õnnestunud üles ehitada jätkusuutlik üritus, mis teenib siiani katkematult nii Kohila kui laiema publiku huve. Palju head kasvab tihti välja entusiasmist ja nii sai ka Tohisoo mõisahoov ahju, mille…
