-
Neljapäeval, 13. juunil algusega kell 16 räägib Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) arheoloog ja osteoloog Martin Malve Tartu Maarja kalmistu arheoloogilistest päästekaevamistest.
2010.–2011. aastal toimusid Tartu Ülikooli endise keemiahoone renoveerimise käigus kesk- ja varauusaegse Püha Maarja kalmistu alal ulatuslikud arheoloogilised päästekaevamised. Tegemist oli viimase 20 aasta suurimate kalmistu uuringutega Tartus. Uuringud toimusid kiriku lõunaküljel, mis oli keskajal üks eelistatuim matmiskoht kirikaias, mistõttu oli matmistihedus suur. Lisaks matustele puhastati välja kiriku kagunurk…
-
15. maist 1. juunini toimuvatel Oskar Lutsu majamuuseumi (Riia tn 38) aiapäevadel jätkub kirjaniku maja tagaaeda nii muusikat, teatrit kui aiandust.
Aiapäevad algavad linnalapse võimalusega näpud mulda pista – külvata-istutada lilli ja juurvilju. Reedel, 17. mail saab proovida kroketit nagu kirjaniku poeg Georg siin kunagi mängis.
Muuseumiööl, 18. mail näeme Raatuse Gümnaasiumi trupi esituses O. Lutsu „Inderlini“, kuuleme folkloori kirjanikust ja proovime koos luua rahvalaule.
Aiapäevade teine nädal toob Pia Hanslepa jutupliiatsitunnid…
-
Olete oodatud muuseumiööd veetma Tartu Linnamuuseumis ja meie filiaalides!
Tartu Linnamuuseum ja Tartu linna giidid kutsuvad vaatemängulistele ekskursioonidele.
Kuninglik rännak läbi aja
Kell 19–20 Tartu Linnamuuseumist 19. sajandi linnakodaniku muuseumisse
Kell 20–21.30 19. sajandi linnakodaniku muuseumist Tartu Laulupeomuuseumisse
Oskar Luts ja Raja Teele Tartu peal – rattaga ajateel
Rättarännak Oskar Lutsu radadel läbi Tartu kesklinna. Kell 19.30–21 ekskursioon Oskar Lutsu majamuuseumist Tartu Laulupeomuuseumisse
Jalutuskäik tudengite linnas
Ülejõe linnaosa tudengipärimus ühikates, üürikates…
-
Saabuval muuseumiööl keskendub Tartu Linnamuuseum salmikutele ning noorte seas praegugi levivale folkloorile – ennustustele, kettkirjadele, mõistatustele, sõnamängudele. Pärimusaasta raames soovime teadvustada, et pärimuse žanr pole kadunud, vaid aja jooksul on muutunud selle levimise viis. Folkloori keskkonna muutumist saab hästi jälgida läbi salmikutraditsiooni, mis pole siiani kadunud, vaid on kandunud internetti, kus luuletusi, ennustusi, ahelkirju jms jagatakse sotsiaalmeedia keskkondades sõpradelt sõpradele.
Tartu Linnamuuseum soovib salmikutraditsiooni tutvustamiseks koostada näituse muuseumitöötajate salmikutest. Näitus on…
-
Teisipäeval, 7. mail kell 16 avatakse Tartu Linnamuuseumis näitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2012″.
2012. aasta oli arheoloogiliste avastuste poolest rikas. Mõnda neist on lühidalt tutvustatud ka meedias, kuid kuna meedia armastab eelkõige sensatsiooni, siis on jäänud arheoloogide mööduva aasta tööde ja tegemiste üldpilt hägusaks. Seda lünka püüabki mööda Eestimaa muuseume ja kultuuriasutusi rändav väljapanek täita, tuues vaatajate ette kõige värskemad arheoloogilised avastused Eestis nii sõnas kui pildis. Ühtlasi tutvustab näitus lähemalt…
-
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) avatakse kolmapäeval, 24. aprillil kell 15 fotonäitus „Vanal Tartu turul“. Näitusel on väljas 38 fotot, mis heidavad pilgu 19. sajandi teisest poolest kuni 1941. aastani Tartu jõekaldail asunud turgudele.
Läbi sajandite on turukaubandus olnud linna majanduses olulisel kohal. Turul kohtusid omavahel linnaelanikud ja maarahvas. Lisaks kauplemisele oli turul ka sotsiaalne roll – turul käidi suhtlemas, uudiseid kuulamas ja tööd otsimas.
Emajõe kaldad on olnud turuplatsidena…
-
Kolmapäeval, 17. aprillil kell 16 toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) viimane ettekanne kohaliku tööstuse ajalugu tutvustavas loengusajas, mil museoloog Toomas Pung räägib Hugo Masingust ja Golitsõn-Vilipi seismograafidest.
Esimese elektromagnetilise seismograafi leiutas vene füüsik Boriss Golitsõn aastal 1902. Neid aparaate konstrueeris Peterburis Tartust pärit mehhaanik Hugo Masing.
Tartu Ülikooli füüsikaprofessor Johan Vilip täiustas Tartus 1920. aastatel Golitsõni-tüüpi seismograafi termokompensatsiooniga. Neid nn Golitsõn-Vilipi seismograafe valmistati Tartus Hugo Masingule kuuluvas peenmehhaanika töökojas “Teaduslikkude Aparaatide…
-
Kunstiõhtute sari “Maalitud möödaniku Tartu” 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis
Kolmapäeval 10. aprillil algab 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) kunstiõhtute sari, mis tutvustab maale vanast Tartust.
Kolmel järjestikusel kolmapäeval (10., 17. ja 24. aprillil) on hubases elutoas molbertil erinevad teosed Tartu Kunstimuuseumi kogust. Juttu tuleb Tartust kunstis. Valikusse kuuluva viie linnavaate autorid on Andrus Johani, Lepo Mikko, Hando Mugasto ja Georg Friedrich Schlater.
Tegemist on esmajoones kunstist jutustava sarjaga, kus igakülgse…
-
4.-16. aprill 2013
Tartu Laulupeomuuseumis, Jaama 14
Maal “Esimene eesti laulupidu Tartu 1869. a.” valmis Elmar Kitsel tellimusena toonasele ENSV Teaduste Akadeemiale, mis asus praeguses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoones.
Teose mõõdud on aukartust äratavad 3×7 meetrit.
Tegelikult oli antud töö puhul tegemist triptühhoniga, äärmised Tartu vaated olid maalitud kunstnike Aleksander Vardi ja Johannes Võerahansu poolt.
Kahjuks eksponeeriti maali väga lühiajaliselt, kuna majast sai peatselt Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone ning kolmikmaal rändas Eesti Rahva Muuseumi hoidlasse.
Pärast…
-
25. märtsil kell 14 toimub KGB kongide muuseumis (Tartu Riia 15b) märtsiküüditamise mälestuspäeva raames ettekandepäev. Küüditamise interpreteerimisest Eesti süüasja (1949-1952) kontekstis kõneleb Tartu ülikooli ajaloo-ja arheoloogia instituudi ja Eesti Ajaloomuuseumi teadur Olev Liivik.
Sovetlike kaadripuhastustega anti alati hinnang süüdistatava ametialasele tegevusele ja saavutustele. Süüdistatava võimalused ennast kaitsta olid piiratud, sest võisid põrkuda süüdistustele kriitika summutamises ja enesekriitika puudumises. Seepärast oli oluline, millise strateegia valis süüdistatav oma „eksimuste“ tunnistamisel, õigustamisel või ümberlükkamisel.…
