$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Jüri Saar

  • Erakondade liikmeaudit on vältimatu
    1999. aasta kohaliku omavalitsuse mõõdukate valimisreklaam prügikastil Turu tänava alguses Tartus.
    Ove Maidla / Postimees / Scanpix

    Erakondade liikmeaudit on vältimatu

    Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest.

    Jüri Saar
    7 minutit

  • Venemaa fatvaa Krossi kohta?

    Üks päev enne valimisi sai teatavaks, et Tallinna linnapea kandidaat Eerik-Niiles Kross on pandud üles Interpoli kodu­lehele kui isik, keda seoses toimepandud kuriteoga otsivad taga Venemaa õiguskaitseorganid. Katsed tuua valimistel sisse vene teemat näitasid selliste aktsioonide põhimõttelagedust, sest need lubasid mõjutada valimiste resultaati naaberriigi õiguskaitse- ja eriteenistustel.
    Jüri Saar
    4 minutit

  • Vikerkaare ühetooniline majandusteadus

    Mida reguleeritum keskkond, seda lihtsam on mõjukatel välistada konkurentsi ja suunata piiratud vahendeid enda huvides.
    Jüri Saar
    7 minutit

  • Pärast „suuri tüürimehi”

    Keskerakonna senisel kujul kadumine toob automaatselt kaasa Reformierakonna võimupositsioonide kaotuse, sest ilma „päris halva taustata” on palju keerulisem „hea” välja näha.
    Jüri Saar
    5 minutit

  • Kas riigikogu liikmeid tuleb vastutusest säästa?

    Edaspidi tehtaks menetlustoiminguid riigikogu liikme puhul ainult asjaosalist informeerides à la „Tere, me hakkame teid nüüd salaja pealt kuulama”.
    Riigikogu põhiseaduskomisjon esitas 12. märtsil riigikogule seaduseeelnõu, mis reguleerib riigikogu liikme puutumatuse ehk immuniteedi sisu ja sellest tulenevalt kriminaalõigusliku menetluse erisusi ning muud saadiku immuniteediga seonduvat. Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et eelnõu ajendas õiguskantsler, kes leidis oma ettepanekus 21. III 2012, et kriminaalmenetluse seadustiku mõned lõiked (KrMS § 377 1, 3, 5…
    Jüri Saar
    6 minutit

  • Võimu legitiimsusest

    40% valijatest pole erakondlikku eelistust ja 7% valiks mitteparteilise üksikkandidaadi.
    Keerulistel aegadel on mõistlik meenutada mõnesid põhitõdesid. Näiteks seda, et legitiimsus on võimu keskne küsimus. Ehk see, kas valitsetavad usuvad piisavalt, et neid valitsetakse „nii nagu peab” ja et valitsejad on „just need õiged”. Kui seda pole, on kuri karjas, sest inimesi ei saa pikalt valitseda nagu pudulojuseid – ninaesise ja piitsahirmuga. Ka kõige tugevam ja autoritaarsem võim vajab vältimatult enda…
    Jüri Saar
    4 minutit

  • Poliitilisest kultuurist Eestis

    Kui IRL on Keskerakonnaga samatüübiline isikukeskse hierarhiaga erakond, siis tuleb kaitsta oma positsioone ja seniseid liidreid viimse hingetõmbeni.
    Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, on üks erutavamaid küsimusi, miks mõni partei teda tabanud katsumuste tingimustes tugevneb ja teine kaardimajakesena kokku kukub. Erakonna kokkuvarisemise klassikaline näide on Rahvaliidu juhtum, kui esmalt tõusis küsimus partei peamehe õiguskuulekusest ja käitumise vastavusest väärtuspõhimõtetele, mis pidid iseloomustama Eesti maarahvast. Teatavasti olid maainimesed selle partei loosungite järgi lihtsad, töökad,…
    Jüri Saar
    3 minutit

  • Eesti poliitelu ahistab populism

    Keskerakonna ja Reformierakonna juured ulatuvad reformikommunistide esindusparteidena nõukogude aja lõppu. Mõlemal jääb puudu idealismist, põhimõttekindlusest, tegutsemisõhinast millegi muu heaks kui võim. 
    Omal ajal kasutati kompetentsetes organites  sellist töömeetodit, et ülekuulatava „lõhkilöömisega” tegeles kaks spetsialisti. Üks oli brutaalne, kaldus kasutama füüsilist vägivalda ja hirmutamist, ühesõnaga paha inimene. Teine uurija oli aga heasüdamlik, ei sõimanud ega ähvardanud kunagi ülekuulatavat, vaid suhtus temasse mõistvalt kui õigelt teelt eksinusse. Ülekuulamisi viisid nad läbi kordamööda,…
    Jüri Saar
    6 minutit

  • Maastik pärast madinat

    Tegelikult pole ca 70% eestikeelsel elanikkonnal ja ca 30% venekeelsel elanikkonnal ületamatuid probleeme ühiselu korraldamises. Vastuseis on kunstlikult loodud.   
    Koos 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistega lõppes üks etapp Eesti arengus, kuna need tõid välja uue situatsiooni siinses poliitikas. Elektoraat jaguneb nüüd lihtlabaselt  eesti- ja venekeelseks valijaskonnaks ning kõik jutud elanikkonna grupeerumisest eelkõige maailmavaatelistel alustel on kaotanud tõsiseltvõetavuse. Venekeelset valijaskonda esindab Keskerakond – ja mõned nišiparteid. Eestikeelset valijaskonda esindavad aga…
    Jüri Saar
    3 minutit

  • Külm sõda ja soometumise sündroom

    Euroopa Liidu kõrgete esindajate Moskvas käik selle aasta 8. septembril oli halvas mõttes muljetavaldav ja võib saada samasuguseks ajalooliseks sümboliks, nagu seda on Chamberlaini Münchenis käik II maailmasõja eelõhtul. Läbirääkimiste laua tagant puudus agressiooni ohver Gruusia, mis oli Venemaale strateegiline võit. President Sarkozy žestikuleeris läbirääkimiste-järgsel pressikonverentsil hoogsalt kätega ja pööritas silmi, kuid tema jutust ja käitumisest andis välja lugeda ebakindlust ja allajäämist Moskvale. Kui ühe poole positsiooni võtab kokku lause:…
    Jüri Saar
    6 minutit
Sirp