Toeta

Jüri Saar

  • Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest
    Dmitri Rogozin kirjeldas 2013. aastal Venemaad ümbritsevat geopoliitilist keskkonda väljendiga „kiskjatest tiine mets“. Ümberringi on niisuguse arusaama järgi ainult vaenlased, kes tahavad Venemaale halba ja soovivad sealt kõik hea endale kahmata. Pildil Vene armee paraadil 2016. aastal.
    The Presidential Press and Information Office / CC-BY-4.0 / Wikimedia Commons

    Inimese eluruumi ajalisest ja ruumilisest mõõtmest

    Arengu- ehk ajaimmuunsetes ühiskondades domineerib veendumus, et kõige tähtsam on kontroll materiaalsete ressursside üle, mis saadakse sõjalise jõu ja territoriaalsete vallutuste abil.

    Jüri Saar
    7 minutit
  • Oluline uurimus Putini Venemaa kohta
    Venemaad iseloomustab võimu toimimise jäävus. KGB või FSB sorti opritšnina traditsioon saab alguse juba Moskoovia esimese tsaari Ivan Julma aegadest. Nikolai Nevrevi 1870. aastatest pärinev maal „Opritšnikud“, millel on kujutatud bojaar I. Fedorovi mõrva.
    Proktolog / Wikimedia Commons

    Oluline uurimus Putini Venemaa kohta

    Televiisori ja külmkapi võitlus on sel korral Venemaal lõppenud teleri ehk zombikasti ülekaaluka võiduga.

    Jüri Saar
    11 minutit
  • Ukraina vabadussõda
    Ülimenukas Ukraina postmark.
    Ukrposhta

    Ukraina vabadussõda

    Ukraina rahvuse formeerumisprotsess ei jäta oma samasuunalist mõju avaldamata valgevenelastele ja venelastele endile. Vene impeeriumi taastamine on üha ebarealistlikum plaan.

    Jüri Saar
    10 minutit

  • Putini sõda

    Ükski läänemaailma otsustajatest pole siiani tõsiselt üritanud lõpetada või isegi piirata Vene ulatuslikku rahapesu läänes.

    Praegune rahvusvaheline olukord on pingelisem kui kunagi varem pärast külma sõda ja võib tõepoolest lõppeda suure sõjalise konfliktiga keset Euroopat. Saatkondi, näiteks Venemaa, USA, Ühendkuningriigi ja mõne teise lääneriigi oma, evakueeritakse Ukrainast ning nende riikide kodanikel soovitatakse maalt lahkuda. See ei osuta üksnes diplomaatia läbikukkumisele, vaid selles peegeldub kogu läänemaailmas…
    Jüri Saar
    6 minutit
  • Uut Gorbatšovi oodates
    Putini üle 20 aasta kestnud valitsusajal jõudu kogunud võimuideoloogiline doktriin ei tugine objektiivsele analüüsile olukorra kohta Venemaal ja väljaspool seda, vaid lähtub peamiselt Venemaa valitsemisega seotud traditsioonilistest vajadustest. Pildil Putini aastakõne ülekanne Peterburis 21. aprillil 2021.
    Elena Ignatyeva / The Associated Press / Scanpix

    Uut Gorbatšovi oodates

    Läänemaailma efektiivse poliitika Venemaa suunal saab kokku võtta kahe mõistega: ohjeldamine ja dialoog.

    Jüri Saar
    13 minutit

  • Otsides head presidenti

    Me oleme vabad määratlema, kuidas paneme paika presidendi, kuid just seepärast on väga tähtis, kuidas me ilma väliste ettekirjutusteta suveräänse riigina käitume.

    Presidendi valimine ei taha kohe üldse edeneda. Erinevalt eelmisest korrast, kui oli mitu väärikat ametlikku kandidaati, näeme vähem kui kuu enne valimisi võistlusplatsil haigutavat tühjust. Imestatakse, miks keegi ei taha kampaaniaga tõsiselt tegelda ja küsitakse: kus on sobivad kandidaadid? Poliitikud kas…
    Jüri Saar
    7 minutit
  • Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?
    Nagu muu maailma populistide juhid, ei pärine ka siinsed EKRE juhtfiguurid nn teisest Eestist, keda nad väidetavalt kaitsta ja hoida tahavad. Pildil EKRE kongress mullu juulis.
    Teet Malsroos/Õhtuleht/Scanpix

    Esimene ja teine Eesti – müüt või tegelikkus?

    Sotsiaalteadlased, kes püüavad üles äratada teise Eesti nimelist kolli ja otsivad hoolega vaeseid ja viletsaid kui suurt gruppi, teevad meie ühiskonnale ja poliitilisele kultuurile karuteene.

    Jüri Saar
    9 minutit

  • Head ajad, halvad ajad

    Valitsus peab ütlema, et olukord on täna selline, otsustasime teha seda ja seda ning vastutavad need ja need.

    Ühiskond on nagu organism, mis võib olla erinevas seisundis: kord kogub rasva ja on rahulolev, siis aga vappub palavikus ja hingeldab. Riik oleks nagu ühiskonna­organismi pea, mis juhib elutegevust institutsioonide ja ressursside jaotuse kaudu sõltuvalt sellest, millises seisundis on sootsium. Praegu elame küll oma Eesti riigis, mille oleme loonud vabal tahtel…
    Jüri Saar
    6 minutit
  • Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia
    Presidendi tegevus 6. jaanuari sündmuste eel on üksikasjaliselt fikseeritud alates üleskutsetest koguneda Washingtoni just sel ajal, kui toimub valimistulemuste vormiline kinnitamine parlamendis, ja kus pidi „minema metsikuks“, ning lõpetades organiseeritud kihutuskoosolekuga samal kuupäeval.
    Wikimedia Commons

    Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia

    Ääretult rumal oleks senist käitumisjoont poliitikas jätkata, kõik muud võimalused on paremad. On selleks siis uus koalitsioon või erakorralised valimised.

    Jüri Saar
    10 minutit

  • Poliittervisest meil ja teisel pool ookeani

    Eesti poliitika meenutab miniatuuris Trumpi, kelle kaitsetaktika on vastaste pidev üllatamine uute väljakutsetega, mida nood usinalt hukka mõistma asuvad.

    Järgmine erakondadevaheline mõõduvõtmine Eestis tuleb umbes aasta pärast. Mida vähem on aega kohalike omavalitsuste ja presidendi valimisteni, seda enam on hakanud pulbitsema Eesti poliitmaastik. Viimaste 2019. aasta valimiste ootamatu järelm (valimiste võitja jäi valitsuse moodustamisest kõrvale) on seniajani vastu pidanud, kuid valitsemismehhanism koliseb üha valjemini. Ameerikas, kus sealsete presidendivalimisteni…
    Jüri Saar
    9 minutit
Sirp