Joosep Susi
-
Suitsu nurk VII – Jüri Üdi „Krauklis“
1 Scout-master puhus pasunat ja rivi tekkis poistel
2 kes pikem rivi alguses kes lühike see lõpus
3 ja päikest oli mereni mis säras päiksepaistel
4 suur lippki aeti vardasse ja meeleolu lõbus
5
6 paar trummi pandi põrama mis tühjad olid seest
7 sest pasunasse ülearu palju jooksis vett
8 õhk virvendas ja meelekohti tuikas mitme eest
9 ja siis üks mõte liikus peast et mul on neli kätt
10
11 jah õige küll ma unustasin selles viivituses
12 et…9 minutit -
Balti jaamas võib viis minutit kätkeda tervet igavikku.Tibukonn / Wikimedia CommonsSuitsu nurk VI — Jan Kausi „Balti jaam“
(1) Kohe hakkab rong sõitma. (2) Kohe veab ta ennast üle harvade Tallinna viaduktide, kohe hakkab mööda libisema Tehnika tänava kastanirivi, mille lehestik iga aastaga linnaõhu käes üha varem ära väsib. (3) Kohe tulevad linnaäärsed tootmishooned, roostega kaetud tsehhid, asfaldiplatsid, õhtumaised võpsikud, kus kasvab prügi ja mehed ehitavad suuga suuremaid linnu kui see, milles nad oma päevi õhtusse joovad. (4) Aga enne seda on need paar venivat minutit seisvas vagunis. (5) Ta on veel…7 minutit -
Suitsu nurk V – Berit Petolai „Tõnkadi-lõnk“
Neljakümne kolmanda Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud „Tõnkadi-lõnk“ näitab lugejale, kuivõrd palju sõltub ühest puukärust. Missugune käru täpsemalt välja näeb, sellest otseselt aimu ei saa, aga võime silme ette manada sulni pildi näiteks punakat tooni (pisut roostetanud) kärust, mis on kaetud vihmaveeglasuuriga ja mille kõrval askeldavad siutsuvad tibud.
Berit Petolai luuletuse põhikonflikt, poeetiline kese, avaldub juba pealkirjas postuleeritud onomatopoeetilises kajasõnas „tõnkadi-lõnk“. Äratuntav kõlakujund imiteerib puukäru liikumist. Sellised kajasõnad võivad õnnestumise korral olla…7 minutit -
Tõnis Vilu pälvis luulekoguga „Tundekasvatus“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna. „Tundekasvatuse“ puhul on tegemist omamoodi nüüdisluulet tutvustava poeetika-aabitsaga, kus sujuvalt on kasutatud sadu võtteid. Teose põhiliseks teemaks on sisemine kriis, meie aja suurim pandeemia: depressioon.Gabriela UrmSuitsu nurk III – Tõnis Vilu „Kaks eri lauset“
Tõnis Vilu luuletuste eritlemine isoleeritult, eraldiseisvate üksustena on alati pisut tinglik: sageli joonistuvad ühe teksti tähendustasandid välja alles üksikluuletuste omavaheliste külgnevussuhete ja/või raamatut läbivate makronarratiivide kaudu. Aastaauhinna pälvinud luulekogu „Tundekasvatus“ pole ses osas sugugi erandlik. Pigem vastupidi: luulekogu on sedavõrd tihkelt ja nüansitundlikult läbi komponeeritud, et moodustub tähendustiine tervik. Sestap tuleks enne märtsikuise „Suitsu nurga“ luuletuse lähivaatluse juurde asumist uurida „Tundekasvatuse“ poeetilisi põhimõtteid.
Kõige üldisemal tasandil põimitakse kokku kaks teineteist peegeldavat…8 minutit -
Saksa luule möödunud sajandi vahest üks kõige olulisem poeet, Rumeenias juudi peres sündinud Paul Celan (1920–1970).Wikimedia CommonsSuitsu nurk II – Paul Celani „Todtnauberg“
Juba kolme võrdlemisi ahta valimikuga võib välisluulesarja „Hingesalv“ paigutada meie luulelukku mõõdukalt rasvaste tähtedega. Sarja juhatas sisse saksa-rootsi-juudi nobelisti Nelly Sachsi „Tähestiku laip tõuseb hauast“ (tlk Rein Raud), järgnesid kvaasibiitniku Lawrence Ferlinghetti „Meele lunapark“ (tlk Peeter Sauter) ja saksa luule möödunud sajandi vahest ühe kõige olulisema poeedi, Rumeeniast pärit Paul Celani „Tema seljas ratsutas öö“ (tlk Aare Pilv ja Rein Raud). Niisiis on eesti keelde lühikese ajaga lisandunud silmapaistvas tõlkes suisa kolm XX sajandi…8 minutit -
Juhan Liivi luuleauhinna laureaat kuulutati mullu välja veebis, kus leidsid aset paljud teisedki üritused. Triin Paja esitab oma luuletust „Öö on tume nagu õdede juuksed“. Luuletus on ilmunud ajakirjas Värske Rõhk (2019, nr 61).YoutubeSuitsu nurk – Triin Paja „Öö on tume nagu õdede juuksed“
Sirbi kirjanduskülgede värskes rubriigis „Suitsu nurk“ võtan iga kuu vaatluse alla ühe luuletuse. Need lugemised tõukuvad uuskriitika vaimust: ka luuletekstil kui mõistatusel ja saladusel, kui kõige intiimsemal ja intensiivsemal keelega suhestumise viisil on siiski oma tekstipinnal avalduv tõde, mille sügavama mõistmiseni jõudmiseks tuleks teksti näha võimalikult lähedalt, seda üle ja taaslugeda. See aga ei tähenda, et siinsed lähilugemised paljastaksid kogu saladuse. Kaugeltki mitte. Rubriigi eesmärk on läbi valgustada iga valitud…5 minutit -
Kas pole nii, et kui Alveri ja Underi luuletuste puhul osatakse veel kuigivõrd kasutada lüürilist lugemisstrateegiat, siis nüüdisluule lüürilisus mõjub suisa peletavalt, sellele ei osata kuidagi läheneda, see tõrgub, paganamas?KuvatõmmisKas Eda Ahi on käpard?
Eda Ahi luuletuskogu „Sõda ja rahutus“ retseptsioon sunnib küsima, kas ehk on ära unustatud eesti luule juured, mis paratamatult paiknevad lüürilistes tekstides.
10 minutit -
Betti Alveri debüüdiauhinna võitjad Raul Oreškin ja Triin Paja.Pille-Riin LarmAlverlikkus ja muud -likkused
Proosaautoreid huvitavad jätkuvalt kaasaja ühiskondlikud probleemid, seevastu kui luule on naasmas traditsioonilisema lüürilise luulekeele juurde.
3 minutit
