Joosep Susi
-
Ene Mihkelsoni luule on lõppematus labürintlikus liikumises, ikka ja jälle kerkib esile ängistav aegruum ning mõistmise ja mõistetamatuse ainitine edasilükkamine. Mihkelson 1990. aastatel Tartus.Meelis Lokk / PM / Scanpix BalticsSuitsu nurk XXIII – Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks“
1 Kui olin saanud neljaseks Nii väga kiitis
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend aastat möödus linnutiivul
5 Veel mõned tormilised lisaks kuni lõpuks
6 sünnitasin isa Ema seitse aastat hilines
7 kuid mu lapsed olid siiski ühevanused ja kenad
8 Isa silmist paistis vana mehe kurbus Teist korda
9 läks ta nõnda kaduma Ema koduaeda vikatiga
10 niitis ja ütles et on lapsest saati võitleja
1.
Minu esimene…10 minutit -
Suitsu nurk XXII – Heiti Talviku „Legendaarne“
1 Üle heliseva luiteliiva
2 keerleb kajakate legendaarne lend.
3 Üle virvendava, valge liiva
4 matkan ma, käekõrval väike vend.
5 Vahupärleid ritta lükib meri,
6 hiilgab, hõbetab neist kogu kaldaviir.
7 Lainte rütmi kajastab mu veri,
8 igas libles tuikav päiksekiir.
9 Tunnid helepalgsed pikka kaovad,
10 pikka läände lookleb raugust õhkuv rand.
11 Vennakesel silmad kinni vaovad,
12 käies väsinuks jääb väike kand.
13 Aga kõrgelt nägematu käsi
14 hoiab hellana meid kangastuval teel.
15 Astu, vennakene, ära väsi,
16 rõõmsad ended ootavad…8 minutit -
Suitsu nurk XXI – Hando Runneli „Küünlapäeval“
1 Taeva tulipunasel alasil
2 päike vasardab metsalatvu,
3 valged hanged on verise kumaga
4 ennast üleni kinni katnud.
5 Öösel põhjavalguse põlevat
6 vahin maailmatelki,
7 imen pärani silmisse
8 haiget müstilist helki,
9 kuni tähesütele sadeneb
10 viimaks pilvede koredat tuhka,
11 külmast vabisev maailm ometi
12 vastu hommikut veidigi puhkab.
Pole midagi öelda, looduslüürika elab meil küll häid aegu! Tänavusele Juhan Liivi luuleauhinnale nomineeritud seitsmest luuletusest vähemasti viit iseloomustab ergas loodustunnetus. Timo Maran ihkab kaplinskilikult tagasi algusesse. Hanneleele Kaldmaal…7 minutit -
Emakeelepäeval, 14. märtsil selgusid Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid: Piret Rauale tõi tunnustuse novellikogu „Nimepanija“, Jürgen Roostele luuleraamat „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“.Piia RuberSuitsu nurk XX – Jürgen Rooste „Veel üks raibe“
Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Kui luuletuse pealkiri kätkeb sõna „raibe“, pole tarvis pikalt pead murda – juba ongi kohal Baudelaire’i „Raibe“: lõõskav suvepäev, inetuse esteetika, iiveldus ja grotesk, maanteekäänak, kihavad kärbsed, kivi taga luurav peni. Tosin katrääni, mis jõuavad minevikust aegamisi tulevikku, keha ajalikkuse ning armastatu…7 minutit -
Jaak Põldmäe kaitses 1971. aastal Tartu ülikoolis väitekirjaga „Eesti värsisüsteemid ja silbilis-rõhulise süsteemi arengujooni XX sajandil“ filoloogiakandidaadi kraadi. Fotol Jaak Põldmäe koos isa Rudolfi, ema Aino ja abikaasa Astaga.Eesti KirjandusmuuseumKuidas tähendab nüüdisvärss?
Vestlusringis Jaak Põldmäe 80. sünniaastapäevale pühendatud sümpoosionil arutleti nüüdisluule värsikasutuse üle.
7 minutit -
Tõnu Õnnepalu koduaias.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XVII – Tõnu Õnnepalu „Peaaegu samasugune päev“
10. AUGUST, PÜHAPÄEV.
1 Peaaegu samasugune päev:
2 mustad pilved ringi uitamas
3 nagu tohutud kaarnad.
4 Jõuetu tülpimus ja hirm
5 nii elu kui paraku surma ees.
6 Rahvusvaheline olukord. . . .
7 Loen, vahepeal tukkudes,
8 raamatut 1939. aasta
9 augusti viimastest päevadest.
Mis leiab aset eesti nüüdisluules? Siin leiavad aset kõige kaalukamad toimingud. Siin tõustakse hommikuti üles ja tehakse lastele putru. Vahel viiakse lapsi kooli, käiakse toidupoes, saadakse linnas mõne tuttavaga kokku ja helistatakse telefoniga. Silmanähtava sagedusega pestakse pesu…9 minutit -
Emakeelepäeval, 14. märtsil jagati Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu. Parima 2021. aastal ilmunud luuleteose autorina pärjati Hasso Krull.Kris MoorSuitsu nurk XIV – Hasso Krulli „millal emme koju tuleb“
Aastaauhinna pälvinud kogus „Ava“ on Hasso Krullil luuletus, kus lausuja-tegelane kõnnib närviliselt läbi toa ja märkab arvutiekraanil teadet Jaan Kaplinski surmast. Ta on nimelt alati mõelnud, et „postkaplinskilik aeg on üks teine aeg“. Sellest tõukub luuletuse üks põhiküsimusi: kuidas see teistsuguste puude ja põõsastega, teistsuguste sääskede ja pilvedega teistsugune aeg ära tunda, kui lausuja ise on ju ikka seesama?
Olgugi et Krull ajab muidugi oma ökopoliitilis-pärimuslikku asja, olgugi et tema luuletused…8 minutit -
19. jaanuaril möödus Paul-Eerik Rummo sünnist 80 aastat. Rummo kolmas luulekogu „Lumevalgus… lumepimedus“ ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus, kaksikkogu teise poole „Lumesõda“ autor on Enn Vetemaa.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumSuitsu nurk XIII – Paul-Eerik Rummo „Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast”
1 Nüüd jälle alatasa mõtlen oma koduveinlikust pööriöömaast,
2 ala ja tasa maast, kus lumed ja elavad-hõbedad langevad.
3 Püsipakases sabad kassmajadel püsti ja nõiasõlm
4 igapäevase käimisega tõmmatud igale õuele peale.
5 Nüüd jälle alatasa mõnedestki silmadest (kuis nad nii pilkuvalt unuvad-meenuvad!),
6 ala ja tasa silmadest, mis sulguvad . . . .lähevad lahti: hobused lõhuvad,
7 alumiiniumtagapõhjal põleb ülikool.
Kaliningrad, 1965/66
Nõnda kõneles Paul-Eerik „Lumevalguse“ alguses. Lausuja mõtleb kodumaast ja kodustest, ahistavas kaugushetkes kiljub sädemeid tema hing. See on…9 minutit -
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / FacebookSuitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“
1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt korrektsete ja
16 eriti roppude vahel
17
18 kummalegi jala peale astumata
19
20 mõlemaid ilmselgelt provotseerides
21 oma kättesaamatusega
22
23 kui suure õnnetuse korral
24 ütleks ühtedele
25
26 kurat küll
27 teistele et
28
29 pohhui
On kahte tüüpi kirjanikke. Ühed, kes tõukuvad detailist ja üksikinimesest nõnda, et väikesed erandlikud elud ja käitumismustrid hakkavad järk-järgult üldistuma ning…7 minutit
