-
Kaks kelmikomöödiat unelmast, mis seob meid Ameerikaga.
Mängufilm „Ameerika afäär” („American Hustle”, USA 2013, 138 min), režissöör David O. Russell, stsenaristid David O. Russell ja Eric Warren Singer. Osades Christian Bale, Bradly Cooper, Amy Adams, Jennifer Lawrence, Jeremy Renner.
Mängufilm „Wall Streeti hunt” („The Wolf of Wall Street”, USA 2013, 179 min), režissöör Martin Scorsese, stsenarist Terence Winter. Osades Leonardo DiCaprio, Jonah Hill, Matthew McConaughey jt. Mõlemad filmid linastuvad kobarkinodes.
-
Polley hiilgavalt komponeeritud filmi suurim väärtus on humanism.
Dokumentaalfilm „Igaühel oma lugu” („Stories We Tell”, Kanada 2012, 109 min). Režissöör ja stsenarist Sarah Polley.
-
Mängufilm „Suur ilu” („La Grande Bellezza”, Itaalia 2013, 142 min). Režissöör Paolo Sorrentino, stsenaristid Paolo Sorrentino ja Umberto Contarello. Osades Toni Servillo, Carlo Verdone, Sabrina Ferilli. Linastub Sõpruses ja Forumi kinodes.
-
Tean, et on lootusetult tüütu lugeda ülevaateid filmiüritustest, kuhu ise pole sattunud ja võib-olla ei satugi, ja nimekirju nende kavas olnud filmidest, mida endal pole lootust niipea näha. Sestap püüan siin tänavusel Londoni festaril vaadatust rääkides tõsta esile eeskätt linateoseid, mida saab kaeda peagi algaval PÖFFil ja meie kinodes.
-
Oh emad ja isad üle me maa
ärge kritiseerige seda, millest te aru ei saa.
Bob Dylan, „Ajad need on muutumises” („The Times They Are a-Changin’”)
-
„Kurb Jasmine” küsib, kui kaugele võib enesepettuses minna.
Mängufilm „Kurb Jasmine” („Blue Jasmine”, USA 2012, 98 min), režissöör ja stsenarist Woody Allen. Osades Cate Blanchett, Alec Baldwin, Sally Hawkins, Peter Sarsgaard, Bobby Cannavale, Andrew Dice Clay, Michael Stuhlbarg jt.Linastub Artises ja kobarkinodes.
-
„Paradiisi” triloogia välistab teoloogilised voorused usu, lootuse ja armastuse, kinnitab nende täielikku illusoorsust.
Kahe tuhande aasta eest kuulutas Kiliikia juut Paulus toonasele tsiviliseeritud maailmale Süüriast Roomani evangeeliumi armuõpetust. Oma esimeses epistlis korintlastele lubas ta usku, lootust ja armastust, mis ei hävi ilmaski.
-
Teatan alandlikult, proua president, et tunnen praegu siirast rõõmu oma kodumaa üle nagu lombakas ja vaene kambodža paadipoiss. Oleme siin Soome lahe lõunakaldal harjunud piskuga läbi ajama ega julge unistadagi säärasest aasta ringi klassikat linastavast kinost nagu soomlaste Orion – sestap on iga Sõpruse ja Katusekino retrospektiiv eesti filmihuvilisele pidupäev, mille puhul rind patriootlikust uhkusest paisub. Ei ole meil sugugi kõik halvasti, ei ole! Eriti kui riik ka omalt poolt…
-
Kui püüda tšehhide ilmakuulsat filmipidu koduste märksõnade abil tutvustada, võiks vahest öelda, et see ühendab endas PÖFFi, „tARTuFFi” ja Pärnu dokumentaalfilmide festivali parimaid külgi ja enamgi veel.
-
Üks sõbralik film
Kivastiku film on hubane ja inimlik nagu Tartu. Isegi kui pildil poleks Emajõe Ateena maamärke nagu Plasku või Sõpruse sild, oleks väikese puust linna hõng saja sülla taha tunda. See on sama ajatu, kergelt kooruva värviga agulimajade ning pisut hädiste ja saamatute inimeste luitunud vanu asju ja häid raamatuid tulvil maailm, millest Kivastik on kirjanikuna omajagu jutustanud. Siit ei puudu tänapäeva tusk, töötus ja armetus, aga säilinud…
