Vaheetapp, mil ei olda enam punkar, kuid veel mitte ka professor, võib ajuti toota korralikku, kuid igavat kirjutust. Lõpuni ei suuda Mudlum ometi pea kunagi jorutada – anne takistab.
Kui on kokku korjatud ja ühtede kaante vahel avaldatud kellegi ajakirjanduses ilmunud arvustused ja esseed, hakatakse vastuvõtus autorit sageli kirjeldama kui nähtust. Enne ulpisid kõik need tükikesed hajali, nüüd on nad kõrvuti ning välja joonistub kirjutaja koondkuju. Kes ta on,…
Näitusekülastaja roll pole mitte kunstiteosed lahti muukida, vaid nautida sõitu kuraatori pakutud marsruudil.
Näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus“ Kumus kuni 6. VIII, kuraator Rebeka Põldsam. Kunstnikud Anu Põder, Katrin Koskaru, Ursula Mayer, Ana Mendieta, Alina Szapocznikow ja Iza Tarasewicz, kujundajad Maarja Kask, Neeme Külm ja Ralf Lõoke, graafiliselt kujundanud Brit Pavelson ja Koit Randmäe.
Kataloog „Anu Põder. Haprus on vaprus“. Koostanud Rebeka Põldsam, tekstid on kirjutanud Eha…
„Kirjandusministeeriumi“ naiste rubriik oli kummaliselt vormistatud, kuid selle kadumisest on ometi kahju.
Õiglaselt kommenteerida Eesti kirjandus- ja kultuurisaadete või koguni üheainsa saatesarja „soolist kliimat“ (kuidas on sugupooled esindatud nii tegijate kui ka materjali hulgas ning millises võtmes sooteemale lähenetakse) oleks suur töö ja nõuaks palju kuiva andmekogumist. Mõnikord pakuvad väikesed ilmekad rõhuasetused ennast aga lausa ise välja. Üks selliseid on ETV saate „Kirjandusministeerium“ nüüdseks kadunud rubriik „Kirjandusministeeriumi naised soovitavad“, mis…
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Isegi kui võtta arvesse, et kriitikast kõnelemine käib puhangutena ja iga kord tuleb mõningad tõed uuesti üle korrata, on käesoleva puhangu jooksul kõik seegi juba ära tehtud. Aare Pilv on „kaasaloova kriitika“ hüpoteesiga proovinud laiendada kriitika teoreetilist mõistmist; Märt Väljataga on vaigistanud, et ei tasu arvustamise proosalise töö koha pealt väga lennukaks minna; Jaak Tomberg on teinud üldistavaid kokkuvõtteid neistsamadest…
24. kuni 31. juulini toimus Tallinna ülikooli juures värske ajaloodoktori Uku Lemberi juhtimisel suvekool „Hilissotsialism (1956–1985): unustatud aastad pärast stalinismi ja enne perestroika’t“. Hilissotsialismi (late socialism) all peetakse silmas Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikide ühiskonnakorra seisundit nimetatud ajavahemikul. Viimasel kümnel aastal on lääne akadeemilises ringkonnas hakatud küsima, kuidas ikkagi seda perioodi mõtestada ning kuidas jõuti stalinlikust terrorist liidu lagunemiseni. Suvekoolis arutati riivamisi võimalust, et huvi soodustab praegune poliitiline olukord, kuid igatahes…
Alatskivil toimunud kriitikateemalise kirjanduse suvekooli esimese päeva õhtul peeti vestlusringi, kus osales toimetajaid mitmest Eesti kultuuriväljaandest: Merle Karro-Kalberg (Sirp, arhitektuur), Pille-Riin Larm (Sirp, kirjandus), Brita Melts (Keel ja Kirjandus, kirjandusteooria ja -kriitika), Tõnis Parksepp (Värske Rõhk, kriitika) ja Maia Tammjärv (Müürileht, kirjandus). Siinkirjutaja juhtimisel kõneldi sellest, missugune on praegune kriitikapilt toimetaja silme läbi.
Üldisel kirjanduslikul taustal sai kõrgendatud tähelepanu osaliseks arhitektuurikriitika eripära. Näiteks on arhitektuurist kirjutajaid raskem leida, kuna arhitekti töö…
Kas naiste potentsiaali realiseerimine saab tähendada vaid sünnitamist, kuna see on nende ainus erivõime?
Nüüd juba üle aasta tagasi ilmus provokatiivse publitsisti Mihkel Kunnuse teine kultuuri- ja ühiskonnateemaline kogumik „Roheline süü“. Selle 15 teksti varieeruvad mõõdukalt arvamusžanride vahel: essee, arvustus, kolumn jm. Tekstides on puudutatud mitmeid teemasid (kirjandus, film, moodne kunst, majandus, sõnavabadus, sooline võrdõiguslikkus, religioon jne), ent laias laastus võib need jaotada kaheks: kultuurikriitika ja sõnavõtud…
Sellekevadise Tallinna kirjandusfestivali „HeadRead“ raames tutvustas muu hulgas oma tegevust ja pidas istungeid Schwobi-nimeline projekt. Schwob on Hollandist koordineeritav algatus, mis viib kirjastajaid kokku Euroopa keeltest tõlkimist väärt raamatutega. Sealjuures ei otsita mitte uhiuusi bestsellereid, vaid „kõige paremaid tundmatuid raamatuid“, oma kultuuriruumis kuulsaid ja keskseid teoseid aastatest 1880–1980, mida aga ei ole laialdaselt tõlgitud ega tunta muudes maades. Schwobi eripära peitubki selles kombinatsioonis: kirjastajad püüavad harilikult tabada kõige uuemaid suundumusi,…
Näljaromaan ja teisi suurkirjaniku lugemisvõimalusi
Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Moodsa eesti kirjanduse seminar 2. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2012. 350 lk.
Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse välja antud artiklikogumik põhineb 2006. aastal peetud tekstiseminaril. Kui vaatluse alla võetakse nii kitsas teema nagu üksainuke romaan, on reeglina eesmärgiks tillukestest tükikestest moodustada suurem ja kirevam mosaiik, valgustada objekt läbi võimalikult erinevate…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Toimetaja ja läti keelest tõlkija Kaija Straumanis kogus paari aasta eest internetikuulsust fotodega, kus talle loobitakse asju vastu pead, seal hulgas on mitmes kaadris just läti autorite raamatud. Pildil tabab teda Inga Żolude „Aadama puu lohutus“.Kaija Straumanis
Ametlikust põlustamisest hoolimata oli NLis hipi olla märksa lihtsam kui 1990ndatel.Internet
