-
netifoto
Kui maailma uksed vabale Eestile 1991. aasta teises pooles – selleks korraks siis jälle – lõplikult valla lõid, olin mina saanud tosinkond aastat vanaks alatihti pastakakriipsuste käte ja pesemata juustega pahuraks teismeliseks nolgiks, kes eriti kellegagi suhelda ei tahtnud, vähe õppis ja palju telekat vahtis, ja Freddie Mercury jõudis kohe ära surra. Avatud uksest ja aknast tulvas sisse Queeni albumeid. Enamasti poolakate toodetud piraatkassetid, kus ikka mõni lugu välja jäetud,…
-
Kaduva maailma otsingul
Jana Lepik piia ruber
-
Sel nädalal alustas ilusa kammerliku luuleõhtuga keskraamatukogu rõdusaalis uus kirjandusrühmitus Purpurmust.
Mati Unt on öelnud: „Mina olen eraldi ja üksi nüüd sellepärast, et ma võtan kirjandust omaette asjana, tõsisemalt kui elu. . . . /—/ Ehkki mulle meeldivad pidurdamatud, dekadentlikud joomingud näitlejate ja kultuurilähedaste noorukite seltsis, pole ma aastate jooksul saanud neist mingit materjali.” Kunagi oli rühmituste aeg, oli aeg, kui kirjanduski tundus olevad just nimelt seltskondlik tegevus, mitte mingi eraldi asi – eks…
-
piia ruber / sirbi arhiiv
Pean tunnistama, et kui Raivo Palmaru oli kultuuriminister, olid mul tema suhtes omad kahtlused: parteietturina olid ta käed üsna seotud, eks ta oli mõnes mõttes oma erakonnaski peksupoiss; ta kippus olema liiga ärev, ehk ebaministrilikult emotsionaalne. Kõige selle juures olid tal omad voorused. Kuigi kultuur kaotas ka tema ajal raha, üritas ta vähemasti meedias natuke viriseda, protesteerida, haput nägu teha, noh, sellest polnud küll suurt tolku,…
-
Milline idealist võtab täna oma südameasja, ajaloo- ja poliitika- ja maailmarahu- ja võõravihaasja ajada kirjanduses, teades, et tolle meediumi mõjuvõim on vähenenud/vähenemas? Õnneks neid ikka leidub, aga nii mõnigi kord kähvatab, et äkki nood idealistid (mina ka) on tegelikult idioodid.
-
Tõeluse puudutuse teema on poeedile lähim, sest sellest sõltub osalt tema töö mõttekus ja mõtestatus.
Mathura. SCANPIX/POSTIMEES
-
Kui vaadata me ühiskonna eluavaldusi, millest veel eriti räägitud pole, mis kõrge kirjanduse teemadeks pole ülendatud, siis homoseksualism nende hulka enam ei kuulu.
´Peeter Helme
-
Kuigi Elo Viidingu motiivid on subjektiivsed ja objektiks omaenda elu ja käitumismallide kujunemise vaatlus, on „Püha Maama” siiski esmalt kirjanduse tänaste piiride kompamine.
Elo Viiding, Püha Maama. Tuum, 2008. 144 lk.
-
Ma ei ole kunagi varem lugenud nii palju arvamuslugusid, kuidas ei arvestata intellektuaalide, spetsialistide, kirjanike arvamustega, kui nüüd.
-
Kuidas Lumivalgekesest taas kord ei saanud feministlikku ikooni
harri rospu
