-
Kui möödunud sajandi lõpukümnendil jõudsid siinse kinopubliku kriitiliste pilkude hinnata Quentin Tarantino filmid „Pulp Fiction” (1994), „Jackie Brown”(1997) jt, siis võis vaimustuse kõrval märgata ka teatud nõutust. Päris lõplikult ei saanud nende filmide stilistikat või irooniat nautida, kuna toonase eesti kinopubliku enamusele oli üsna tundmatu Tarantino teoste põhiline inspiratsiooniallikas – ameerika, jaapani või itaalia omaaegne odavkino ehk b-film. Aga tõsiasi on see, et Tarantino andis tugeva tõuke b-filmi renessansile, sest…
-
Need, kes viimase kahekümne aasta jooksul telekanaleid mööda surfanud, on kindlasti näinud ka mõnd fragmenti 1980. aastatel Ameerikas toodetud telesarjadest „A-Rühm” või „MacGyver”. Mainitud põnevusseepe läbib üks silmatorkav sarnasus. Loo ülesehituses on tähtis funktsioon episoodidel, kus hätta sattunud või probleeme lahendavad tegelased ehitavad nt mingist ruumist leitud vahenditest poolfantastilise seadme, millega vanglast pääseda, haiglasse sõita, rünnakut tõrjuda jne. Nad teevad brikolaaži.
Prantsuse algupäraga sõna bricolage tähendab käepärastest või parajasti saadaval vahenditest…
-
Uue sajandi esimesel kümnendil tekkis ja arenes ameerika kultuuri aktiivsetel äärealadel uus kirjanduslik liikumine bizarro, mille tähtsamaks tunnuseks on veidruse kui kultuurilise väärtuse esiletõstmine.
Teejuhiks ookeanitagusesse veidruste maailma võiks olla inglise dokumentalist Louis Theroux, kes oma telesarjades ning ka raamatus „Veidruse kutse. Reisid ameerika subkultuurides” juhatab huvilised veidruse esmaste piirideni. Isiklikust kogemusest lähtuvalt joonistab ta „veidruse nelja põhiallikat” näitlikustava Venni diagrammi, mille moodustavad rass, seksuaalsus, religioosus ja nartsissism. Need on mõnel…
-
Paljud newyorklased, kes veel 1970. aastate lõpul tahtsid välja näha moodsalt kõhnad, hakkasid uue kümnendi lävel teadlikult kaalus juurde võtma. Seda põhjusel, et neid ei peetaks uude kiirelt levivasse haigusse nakatunuks.
1970. aastate lõpul alanud HI-viiruse levik on puudutanud järgmistel kümnenditel kõiki ühiskonnagruppe ja igasuguse seksuaalse orientatsiooni esindajaid. Alguses räägiti aidsist siiski kui homoseksuaalseid mehi (ja ka narkomaane) puudutavat haigusest: nii ongi selle kujutamise viisid välja kujunenud geikultuuri eri valdkondades. Spetsiifilise…
-
Klassikalise definitsiooni järgi on allegooria laiendatud metafoor, milles narratiivi elementidena toimivad aegruumid, asjad ja isikud on sümmeetrilised tähendustega, mis asetsevad väljaspool narratiivi ennast. Kujundiloome protsessis ühendatakse nõnda kaks maailma: see, mis on tekstides nähtaval, ja teine, mis jääb „nägemisraadiusest” välja. Allegooriline lugu konstrueeritakse otsesõnalise ja metafoorse tähenduse erinevuse pinnalt eesmärgiga öelda „midagi muud”. Näiteks raamatu lugeja või teatrilavastuse vaataja peab keelelisse „lõhesse” sattununa need kaks tasandit ühendama, s.t ta asetatakse…
-
„Jälkus ootab ja puhkab sügavustes ning inimeste vankuvad linnad kõdunevad.”1 Nii sõnastas ameerika õuduskirjanik H. P. Lovecraft inimese olukorra XX sajandi esimesel poolel. Inimese eksistents on sümboolse „millegi” pidev ähvardus. See lause võiks siinkohal olla ka piltlik vaste prantsuse poststrukturalistliku mõtlemise rüpes sündinud abjektsuse mõistele. Psühhoanalüüsist lähtuvast vaatest postajastu subjektile kirjutab Julia Kristeva oma raamatus „Jälestuse jõud. Essee abjektist” (1981). Abjektne on see, „mis rikub mingit identiteeti, süsteemi või korda.…
-
Post. Katkendeid sõnastikust
Läinud sajandi kuuekümnendatest alates võib läänes aset leidnud kultuuriprotsesside kirjeldustes märgata pidevalt korduvaid termineid, teemasid ja lihtsalt märksõnu, mis rõhutavad ajastule iseloomulikke saavutusi, konflikte või suundumusi. Laias laastus on tegemist nähtustega, mida ühendab palju kirutud post-liide. Muidugi võib kohe küsida, kas peaks seda vana nuga ikka veel käiama, kui olulised teemad on juba uussiirus ja e-rahvaloendus? Kuid teiselt poolt jääb ikka klassikaline võimalus, et eelmiste kümnendite äärmiselt mitmekesine…
-
„Pöörastes aastates” on üsna selgelt märgata kultuuriteooriate mõju, mis puudutab vähemuste ja marginaalide tähendust kultuuriprotsessile.
Philipp Blomi raamatu sissejuhatav peatükk käsitleb 1900. aasta Pariisi maailmanäitust ja reaktsiooni seal demonstreeritud moodsa maailma imedele. Kuid kuna tekstidel on komme teinekord iseeneslikultki üllatavaid seoseid või selgitusi genereerida, siis juhatabki siinse lühikese ülevaate sisse üks teiselt maalt pärit, kuid sama ajastu vaimust lähtuv paralleelpilk. Sajandi esimesel aastal väljub Gare du Nordi vaksalis rongist üks…
-
Valu on moodsa maailma kunsti teema, mille vahendamisel on oma poeetika ja stilistika.
Susan Sontag, Vaadeldes teiste valu. Inglise keelest tõlkinud Külli Paulus. Tänapäev, 2008. 112 lk.
-
Fragmente ühest kultuurikogemusest