Antiikajast peale on euroopalikus ruumikujutluses kindel koht utoopia ideel. Täiuslikku tulevikku kujutavad väljamõeldud paigad muunduvad XX sajandi jooksul pessimistlikke arengustsenaariume käsitlevateks düstoopiateks või uue sajandi alguses virtuaalsesse maailma ankurdatud etoopiateks. Kuid lisaks nimetatutele leiab alternatiivse ja mõnevõrra fantastilisegi ruumikirjelduse Michel Foucault’ 1967. aasta märtsis peetud loengust „Erinevuse kohad”. Foucault’ tööde kaanonist üldjuhul välja jäävas lühipalas, mis teksti kujul ilmubki alles 1984. aastal, on püütud lühidalt ja kokkuvõtlikult piiritleda uusaja vältel…
Oli vaikne kurbus, kuid esialgu ei ennustanud veel miski katastroofi, mida samal ajal juba ette valmistati.
Mati Unt, „Öös on asju“ (1990)
Katastroofidiskursuse olemus on interdistsiplinaarne. Traagiliste tagajärgedega sündmustest rääkimist iseloomustab paljude teadusvaldkondade põimumine, mis omakorda asetuvad ajaloolis-poliitiliste arengu ja majanduslike huvide konteksti. Suurepärane näide kriisianalüüsi akadeemilisest käsitlusest on Vaclav Smili „Globaalsed katastroofid ja suundumused“, kus range andmekirjelduse abil püütakse mõtestada tulevikku kujundavaid energiaprobleeme, keskkonnategureid, rahvastikuküsimusi, ajaloolist eripära jne ning hinnata nende…
Klassikalises filosoofias tähistab „apooria“ arutluse ummikussejõudmist, olukorda, kus esitatud väited on tõesed ja võimalikud, kuid neid on sama analüüsi sees omavahel raske ühildada. Krestomaatiline näide on tänapäeva moraalifilosoofias ja eetikas jätkuv abordiküsimuse arutelu, kus kinnitatakse ühelt poolt „õigust elule“ ja teisest küljest rõhutatakse „vabadust valida“.1 Rein Veidemann kirjeldas mõned aastat tagasi apooriana kogu Eesti ühiskondlikku elu valitsevat ideoloogilist programmi: „Valitsev konkurentsidiskursus (mis „toodab“ vastuolusid, sest kõik ei saa olla võitjad),…
Anonüümseid netikommentaare lugedes võib eestlastest jääda mulje kui vandenõuteooriatele altist rahvast, kuid varjamisnarratiivi psühholoogiast, retoorikast või esteetikast ei ole kriitilises plaanis just palju kirjutatud.1 Siinsed märkmed ei käsitle vandenõude ajalugu ega püüa selgitada nende mõju mõne riigi poliitilisele arengule. Huvi keskmes on ennekõike nende protsesside või sündmuste metatasandi kirjeldamine romaanides ja filmis, sest 1) „kunstilise kuvandi” kaudu kinnistuvad mitmed vandenõu ja vandenõuteooriate kohta käivad kokkuvõtlikud arusaamad (stereotüübid) ajastu vaimu väljendusena…
Kui lähtuda eeldusest, et keel on maailma mudeldav süsteem, siis kuuluvad inimese ja tegelikkuse suhet kujundavasse kultuurikogemusse ka spetsiifilised sõnakasutusviisid. Üha keerulisem tehnoloogia, paljutasandiliseks paisunud organisatsioonikultuur ja kõigest läbi ulatuv tarbimisühiskond annavad eri tüüpi vastupeegeldusi kõnes ja kirjas, samuti esteetilistes valikutes. Nimepillamise ning arvupuistamise kõrval võiks ühe postmodernse kultuuri mikrovõttena käsitleda ka lühendamist. Sellel teemal kirjutab varasuvises Keele ja Kirjanduse artiklis Silvi Vare, kes osutab mitmete keeleteadlaste seisukohale, et lühendsõnade…
Ja siis: prauhti, põmm.
Ilmar Jaks, „Eikellegi maal” (1963)
Mahuka peatüki moodsa argielu ajaloos moodustavad lennuki- ja autokultuur. Möödunud sajandi teisel poolel sisuliselt kõigile kättesaadavaks muutunud uued liikumisvõimalused leevendavad korrakski lühikese elu ja igaviku vastuolu. Paljud ihaldusväärsed kohad ja kultuuriline mitmekesisus sai tänu mobiilsuse määratule kasvule lõpuks ometi kättesaadavaks või oli vähemalt näiliselt saavutatav. Ruumiline kogemus ei olnud enam ajalise tunnetuse kaksikvend: senine valem, mille järgi kaugesse paika jõudmine eeldab pikka ajalist…
„Sel karniisil oli võimatu maha istuda või seal üldse kauem püsida.”1 See Blake Crouchi twinpeaksilikust põnevikust „Wayward Pines” laenatud lause on rebend mägedesse põgenemist kirjeldavast lõigust. Kuigi kohe tekivad assotsiatsioonid kaljuronimise ja ülaltoodud ingliskeelse sõnaga cliffhanger, tahan ma selle lausega siiski piltlikult osutada hoopis lugejale, kelle teose autor on oma loo õnge saanud ja keda tõukab nüüd tagant narratiivis olemuslikult sisalduv iha lahenduse järele. Aga lahendus laseb ennast oodata ülejärgmise…
Viga tähendab argiarusaama järgi midagi halba. Loodusteaduslikust aspektist nähakse viga väljaarvutatud väärtuse ja tegeliku väärtuse erinevusena, mis ilmneb teatud eelduste või ootuste mittetäitumise korral. Ratsionaalse mõtlemise iseloomulikuks jooneks on vigu vältida, kuid see eeldus ei pruugi alati realiseeruda. XX sajandil on kõige argisemaks vea ilmnemise väljaks töötamast lakanud või katki läinud tehnoloogia. „Viga masinas” võib teaduslik-tehnilise mentaliteedi järgi korraldatud maailmas kaasa tuua traagiliste tagajärgedega katastroofe, pöörduda loojate vastu suunatud hävinguks…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
John Wayne mängib alati samas filmis, sest kuigi režissöör võib püüda leiutada uusi lugusid, tunneb publik kunstlike varjamiste kiuste rahuldustundega alati ära sama loo.Internet
Julia Robertsi hirvesilmad Richar Donneri põnevikust „Konspiratsiooniteooria” (1997), kust võib leida järgmise dialoogikatkendi: Kas sa võid seda kuidagi tõestada? Ei. Muidugi mitte. Sest vandenõu ei saa tõestada. Kui seda oleks võimalik tõestada, siis on nad kuskil midagi valesti teinud. Nad? Nad? Nad! Ma ei tea, kes nad! Sellepärast ma ütlengi nad!
Viimase aja ikoonilistest lühendinaljadest meenub kohe populaarsete politseisarjade initsialismirohket nimepoeetikat naeruvääristav pealkiri „NTSF:SD:SUV::” (National Terrorism Strike Force: San Diego: Sport Utility Vehicle ::).Internet