Kui sajandivahetuse kultuuris kohtab võrdlemisi tihti ingli metafoori,1 siis viimase kümnendi kriisimeeleoludest kantud katastroofidiskursuses näib valitsevat elavate surnute või zombide kujund. Registrivahetuse näitena võib tuua ühe massikultuuris üsna tavalise apropriatsiooni ehk kujundinäppamise juhtumi. Natuke „Twin Peaksi“ ruumikujundit meenutava veebiseriaali „Vaikelu“ („Still“, autor Jonathan Holbrook, 2013–2014) põhielemendiks on teadmata põhjusel liikumatuteks kujudeks muutunud inimesed, kes ei ole küll otseselt vägivaldsed, aga kellest õhkub mingit sõnulseletamatut õudust, halvavat ning nakkavat hirmu. Sellised…
Rahva Raamatu veebipood pakub praegu järgmisi raamatuid, mille pealkirjas esineb sõna „inglid“. Mõne nullindatel ilmunud teose tiraažid on siiski juba läbi müüdud või ei ole enam saadaval:
• Billy Graham „Inglid“, 2015.
• Terje Möldri, Taavi Möldri „Inglid meie elus“, 2016.
• Katariina Tammert „Inglid ja kelmid. Rannaromaan“, 2016.
• Lorna Byrne „Inglid minu juustes“, 2011 (ei ole saadaval).
• Dan Brown „Inglid ja deemonid“, 2000.
• Aive Antsov „Inglid ja planeet“, 2011.
• Margaret Barker „Inglid.…
„Kõikidest terminitest, mis hetkel läbivad nii kultuuriteoreetilisi kui kunstikriitilisi kirjutisi, peaks postmodernism olema enim üle- ja aladefineeritud. Tavaliselt kaasneb sellega ulatuslik negatiivse retoorika vohang – räägitakse järjepidevuse puudumisest, katkestusest, nihestusest, keskme kadumisest, määratlematusest ja totaliseerimisvastasusest. Just oma eitavate eesliidete (dis-, de-, in-, anti-) kaudu koondavad need terminid sõna otseses mõttes seda, mida nad peaksid vaidlustama – nii töötab, ma oletan, ka mõiste postmodernism. Ma osutan sellele lihtsale…
Maksimalistlik romaan demonstreerib, et vähemalt esteetilisel tasemel ei ole entsüklopeedia kui suure narratiivi surm kaugeltki veel käes, ehkki entsüklopeedilise stiili juurde kuulub sageli ka satiiriline toon.
Minimalistlik esteetika on nüüdiskultuuri kanooniline stiiliregister. Kuid vähesuse poeetika on peaaegu varju jätnud oma dialektilise kaasaande – maksimalismi. Sellise paradoksaalse olukorra esmane põhjus peitub ilmselt asjaolus, et minimalism ulatub kaugelt enam välja argiesteetika ja tarbimiskultuuri valdkonda, samal ajal kui liiasuse,…
Vandenõunarratiivi ja katastroofilugude kõrval kuulub postmodernismi tumedamasse paradigmasse ka seksuaalsust üles piitsutav pornograafia diskursus. Erootilisust käsitab näiteks Ihab Hassan oma krestomaatilises raamatus „Postmodernistlik pööre“ ( 1987) esitatud „liikide määramise tabelis“ modernismi ja postmodernismi ühendava tunnusena: nii jõudsid uute vormidena sajandi teisel poolel avalikkuse ette homoseksuaalne romaan, uusandrogüünsus, pornograafilised koomiksid ja „seks kui solipsistlik mäng“. Siinkohal osutan oma märkmetes esmajoones mõnele pornograafia kultuurikriitilise kirjeldamise ja pornograafilise kujutamise võimalustele, s.t kontekstile, mis lubab…
„Avantpop“ on XX sajandi lõpul Ameerika kirjaniku ja kriitiku Larry McCaffery laiemasse käibesse toodud sõna tähistamaks kõrgkultuuri ja meelelahutuse sünteesvormi, võimalikku uut hübriidset kunstipraktikat. Termini kujunemisloos mängib omamoodi märgilist rolli džässtrompetist Lester Bowie’ plaat „Avant-Pop“ (1986), kus kõlavad vanad lihtsakoelised popmeloodiad (nt „Crazy“, „Blueberry Hill“) on ümberseadistamisega muudetud põnevateks, keerulise ülesehitusega improvisatsioonideks. Mõned aastad hiljem, kui kirjanik Roland Sukenick ja McCaffery veetsid üheskoos aega viimasele kuuluvas Borrero Springsi kõrbemajakeses, meenus neile džässmuusika taustal…
Dekollaaž on sinu mõistmine
Dekollaaž on sinu õnnetus
Dekollaaž on sinu surm
Dekollaaž on sinu analüüs
Dekollaaž on sinu elu
Dekollaaž on sinu muutumine
Dekollaaž on sinu alandus
Dekollaaž on sinu probleem
Dekollaaž on sinu telekapurustamine
Dekollaaž on sinu kõnts
Dekollaaž on sinu palavik
Dekollaaž on sinu higi
Dekollaaž on sinu nahk
Dekollaaž on sinu järsk kukkumine
Dekollaaž on sinu keeldumine
Dekollaaž on sinu jultumus
Dekollaaž on sinu murdumine
Dekollaaž on sinu isiklike illusioonide purunemine
Dekollaaž on sinu isiklik läbikukkumine
Dekollaaž on sinu paljaks riisumine
Dekollaaž on sinu plekieemaldaja
Dekollaaž on…
Kultuuriajaloolises ja filosoofilises traditsioonis käsitletakse pinda millegi väljaspoolsena, eelkõige meeltega tajutava välisuse registreeringuna. Pinna alla peidetud tõeliste tähenduste esiletulek eeldab mõistete rakendamist või hermeneutilise protsessi käivitumist. Pealispind on tunnetusliku terviku seisukohalt üksnes osaprotsess, mis iseseisva ja sõltumatu strateegiana ei kanna endas mingit tõsiseltvõetavat tähendust. See kehastab millegi puuduolekut, vajakajäämist, pooleliolu. Loomulikult toob sellise klassikalise opositsiooni dekonstrueerimine või lagundamine kaasa üsna erinevaid seisukohavõtte ja suhtumisi: postmodernse ajastu kunstipraktika ühelt poolt küll…
Usundiloos käsitletakse kultust maagilise väega üleloomuliku olendi või reaalse objekti teenimise, kummardamise ja austamisena, mis võib olla üksikisiku või isikute rühma harjumus; see võib olla salajane või avalik.1 Kuid religioosse mõtteviisi taandudes nihkub kultuse paradigma järjest enam kunsti valdkonda ning leiab uued kiindumusobjektid eelkõige kirjandusest, kinost ja muusikast. Omalaadse renessansi teeb kultuse fenomen 1960. aastatel, mil iidolite kummardamisest saab popkultuuri iseloomulik tunnus, kusjuures kummalisel kombel säilivad uuskultuslikus käitumises ka mitmed…
seeria, seriaalsus II
erinevus
Automatiseeritud tootmisprotsess ja tarbimisharjumused näitlikustavad kõige pealispindsemat kordustekultuuri tasandit, kus seerialaadsete struktuuride (partiid, järjed, sarjad jms) ja seriaalse menetluse põhiprintsiip on „elementide või järjestikuste väliste osade kordus“.1 Esmasel tunnetuslikul tasandil esineb kordusel baseeruv seriaalne produktsioon seega kõigepealt identsusena, sarnasuse äratundmise vajadusena. Samana, see tähendab, seriaalsuse ja korduse taandamist regulaarsuse põhimõttele.
Kuid hiliskapitalistlik massproduktsioon liigub paindlikuma, seeriate või väikeste kaubagruppide tootmise suunas. Möödunud sajandi lõpukümnenditel igapäevaseks saanud seriaalne mudel kehtestab…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Prantsusmaal valminud „Tagasitulijad“ on ebatüüpiline zombifilm kõigepealt selle poolest, et tavapärane inimliha järav ja surmast naasnud katkutud olend on asendatud väljanägemiselt täiesti tavalise tegelasega.Kaader filmist
1980. aastatel kerkib ortodoksse antipornograafilise feministliku kirjeldusviisi kõrvale ka pornograafiat aktsepteerivate uue laine feministide hääl, mis deklareerib nüüdisaja naise valikuõigust, elustiilide, identiteetide ja ihade paljusust. Hästi illustreerib seda suunda möödunud kümnendi keskpaigas Rootsis kokku pandud lühifilmide kogumik „Siivutud päevikud“. Kaader filmist „Enesepaljastaja tuuril“.
Dekollaažist saab moodsa linnareaalsuse palimpsest.Lilian Lukka
Hea loo aluseks piisab teinekord vaid ühest arhetüübist, kuid „Casablanca“ žanrilise eklektika alusel (seiklusfilm, patriootiline film, uudistesaade, põgenike odüsseia, spioonifilm) käivituvasse igihaljaste arhetüüpide intriigi haaratakse müütilist äratundmist lubavad Võlu-uks, Tõotatud Maa, Pikk Ootus, Barbarid, Mäng Elu ja Surmaga.Kaader filmist.
Kataloog narratiivse vormina esineb väga võimsalt näiteks Peter Greenaway loomingus, eelkõige varajastes eksperimentaalsemates filmides, kus nt vertikaalsete objektide loetlemisena („Vertical Features Remake“) või katastroofi üleelanute biograafiatena („Falls“) vormistatud teosed mängivad paljude erinevate korduvate ja läbipõimunud seeriatega, mida esitatakse muutuva tempoga. Kaader filmist