Titoloogia on kunstiteaduse kitsam valdkond käsitlemaks pealkirjade ülesehitust, funktsioone ja mõju. Teose pealkiri juhatab teose sisse, on esimene, millega lugeja või vaataja kohtub, sellel on suur roll tähelepanu köitmisel ja huvi äratamisel. Gérard Genette on teraselt märkinud, et kui teksti adressaadiks on lugeja, siis pealkirja adressaadiks on publik kõige laiemas mõttes: tekst on lugemise objekt, pealkiri (või ka autori nimi) aga kultuuriringluse objekt või vestlusteema.1 Romaani pealkirjaks on pandud aegade…
Võib kuluda mitu põlvkonda, enne kui saabub sula ja musta või valge vahel valimise asemel lubatakse jälle avalikult hallilma eeliseid tunnistada.
„Valge“ on vastuolulise ameerika kirjaniku ja stsenaristi esimene mitteilukirjanduslik raamat, mis žanrilt paigutub kuhugi autobiograafia ja esseistika vahepeale. Avarat tõlgendusruumi pakub juba teose kaanekujundus: sõnaga white osaliselt kokku sulav ülemine valge ja hele osa läheb halli kaudu allpool tumedaks ja lõplikult mustaks, mille taustale omakorda…
Eesti nüüdiskirjanduse puhul pole tekstidevahelise suhte teema omandiõiguse ja plagiaadi kontekstis kuigivõrd esile kerkinud. Põhjuseks on ilmselt teadlikkus teksti olemuslikust intertekstuaalsusest.
Ungari nüüdisklassiku jalgpalliromaan koondab klassikalise postmodernismi tekstiloome praktika ja maailmatunnetuse põhipunktid. Näiteks pööratakse teravdatud tähelepanu keeleküsimusele, mis hõlmab väljendite tähistamisvõimet, asenduste ja erinevuste esiletoomist. Samuti on paroodia minaloome mehhanismina jätkuvalt päevakorral (pisiasjade koomiline võimendamine, aristokraatliku päritolu argistamine jms). Kuid kõik need tuttavad võimalused vormistatakse kanoonilisest postmodernismist mõnevõrra erineva oleviku ja mineviku vaheliste eksistentsiaalsete pingete (karistusala) ilmnemise narratiivina (teekond). Kuigi olemise kindlus on haihtunud ja eksistents ebakindel, püütakse võimalikku tähendust (sügavus)…
Ajad on sünged. Pessimistlikud vaated tulevikule ja kurjad kommentaarid päevakajalistes küsimustes teevad rahutuks ja nõutuks, aga näitavad ka üldiste meeleolude sügavamat tähendust. Süvenev arusaamine, et tegelikkus ja selle eri tüüpi kirjeldused ei klapi kokku, on tekitanud olukorra, kus „pettumusest on perverssel moel saanud kultuurinorm“.1
Depressiivne realism on Ameerika psühholoogide Lauren Alloy ja Lyn Yvonne Abramsoni hüpotees, mille järgi oskavad depressiooni käes kannatavad inimesed hinnata realistlikumalt oma suutlikkust sündmusi kontrolli all hoida…
Looma ja inimese vahel arenevad tänapäeval kummalised suhted. See võib olla kartliku metslooma ja seenelise põgus kohtumine metsasihil, mille juhuslikkust aitab edaspidi kompenseerida linnainimeste lemmikloomandus, loomaaedade külastused, loomi kujutavad mänguasjad jms. Industriaalne loomapidamine lisab tänapäeva inimühiskonna ja loomade suhtele eraldi tumeda või võõrandava tonaalsuse. Täiesti omaette praktikana integreeritakse loomad inimeste kogemusse loodusteemaliste teleseriaalide, dokfilmide ja fotograafia kaudu. Kõik see on tunnistus loomade „kadumisest“ – marginaliseerumisest ja eksootilisse maailma pagendamisest.1
Katkestust looma…
I
„Raskusjõu vikerkaar“ on Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni 1973. aastal ilmunud romaan, postmodernistliku kirjanduse mudeltekst, oma ajastu suurteos. Ettekäände teose fenomeni käsitlemiseks postnähtuste seerias annab muidugi Olavi Teppani suurepärase tõlke ilmumine (Koolibri, 2017), kuid see on ehk õigustatud ka üldisemalt. Nimelt leiab kõigi selle sarja esseede lähtekohaks olnud märksõnad „Raskusjõu vikerkaare“ kihtide vahelt, paljudel juhtudel olen romaanile ka viidanud või sealt näiteid toonud. See on kultuurigravitatsioon – nii vaadatuna võiks raamatu…
Kanada kirjanik Douglas Coupland on vaimukas ja sünge nüüdiskultuuri kirjeldaja. Selle kümnendi alguses ilmunud romaani „Mängija nr 1“ („Player One“, 2010) lisana avaldas ta teksti, mis on vormistatud tulevikuinimese vaimset tervist puudutavate diagnooside ja sündroomide sõnastikuna. Kümnete vaeguste kõrval väljendab posthumanistliku indiviidi teisenenud suhteid maailmaga ka nn metafooripimedus, „laialt levinud võimetus mõista metafoori, sageli viib see metafooririkaste kunstivormide, näiteks romaanide vältimiseni“. Coupland annab sellele sündroomile romaani ühe tegelaskuju kaudu kohe ka…
Vampiiridest on kirjutatud sadu ja sadu erineva profiiliga uurimusi ning pole võimalik kõiki neid siinkohal üles loetlema hakata.1 Viidata võib vähemale ja lähemale. Näiteks eesti päritolu Ameerikas tegutsenud folklorist Felix J. Oinas on hauast ülestõusvate ja verest toituvate olendite päritolu ja käitumise kohta levinud legendidest kirjutanud suurepärase lühiuurimuse ning kuigi autor keskendub esmajoones slaavi uskumustele, sobib see artikkel meetodikindla sissejuhatusena teemasse tervikuna.2 Samuti on žanripoeetikast lähtuvalt tehtud konspektiivne ülevaade eesti…
Viimasel sajandivahetusel hakkas piirjooni omandama esteetika, mida on nimetatud postmaagiliseks realismiks. Stereotüüpse maalilisuse ja kummastava maagia asemel pöördus tähelepanu teravamatele kaasaja küsimustele: rassiprobleemide ja etnilisuse kõrval tõusid keskmesse avalikumalt või varjatumalt sotsiaalse õigluse ideed ning parema maailma võimalikkuse utoopilised impulsid. Sisulisi ja vormilisi kammitsaid nõrgestati ka massikultuurist ja žanrikirjandusest laenatud võtete ja materjaliga.1 Näiteks hakkab maagilist päritolu zombide kujund tähistama kapitalismi ja tarbimisühiskonna survet, massikultuurist hüpnotiseeritud indiviidi minatunnetust jms. Tugeva…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.