-
Virginia Woolf kirjutas elu lõpuni tolles lüngas, mis haigutas pihitooli ja psühhoanalüütiku diivani vahel.
Virginia Woolf, Orlando. Elulugu. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tänapäev, 2007. 224 lk.Virgina Woolf, Lained. Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Pegasus, 2008. 250 lk.
-
„Nemad kahes” on hellitlevalt esile tõstetud kohad, kus keel ise kõneleb, kus tulevad huulile, paberile sõnad, mis on kaunid ja kulunud (üks ei välista teist).
Anti Saar, Nemad kaks. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 144 lk.
-
Ajastul, mil mitte keegi ei näi enam kirjandust ja sõnu kuigi tõsiselt võtvat, söandab Auster kirjutada kirjanduse (surm)tõsiselt võtmisest – ja temagi näib seda tegevat üksnes hoiatavalt, üksnes seetõttu, et kirjandus ON ohtlik.
Paul Auster, Oraakli öö. Inglise keelest tõlkinud Tiina Randus. Tänapäev, 2007.
-
Psühhoanalüüs näib niisiis tõepoolest eeldavat uskumist omalaadsesse muinasjuttu ja psühhoanalüüsi teraapiline eesmärk näib tõepoolest kattuvat muinasjuttude omaga.
-
Läinud reedel korraldasid Eesti Kirjanike Liit ja Eesti Kirjandusmuuseum Jüri Ehlvesti loomingule pühendatud konverentsi “Klopitult on ju hoopis teine aine kui läbitult”. Jüri Ehlvesti loominguline tee katkes järsku ja ennatlikult, kuid sellest hoolimata on tema jälg uues eesti kirjanduses sügav ja lai, tema tähendus ilmselge ja suur. Ehlvest on kindlasti 1990ndate ja 2000ndate esimese kümnendi üks olulisemaid eesti prosaiste ning seda fakti tahtsid ehk rõhutada ka konverentsi korraldajad. Sirp ühineb…
-
Unenägu – füsioloogilise ärrituse tulem või psüühilistest motiividest lähtuv fenomen?
-
Kui Jungi (parempoolsel pildil) müüdis ootab meid surematus pärast n-ö kehalist surma, siis Lacani müüdis oleme surematusest igaveseks ilma jäetud.
-
Lauri Pilteri romaani ?Lohejas pilv? põhjal
Lühidalt, meie hidalgo süvenes nii lugemisse, et veetis sellega kogu aja hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, ja nõnda, vähesest unest ja liiga suurest lugemisest, kuivas ta aju sel määral, et ta kaotas aru. G. Doré illustratsioon Cervantese ?Don Quijotele?.
-
Mis on saanud perversiooni õõnestavast ja vabastavast potentsiaalist?
Kirjutan vastu(seks) kolmele autorile (Jaak Tomberg, Erkki Luuk, Andreas W), kes avaldasid 6. II Sirbis ühiskirjutise pealkirjaga ?Avatud identiteediga masin?. Nende sihiks oli ?kritiseerida ?i?eki vabalt modifitseeritava identiteediga subjekti kriitikat? ja nende ? pigem küll tinglikuks ? lähtekohaks ?i?eki kirjutis ?Matrix: perversiooni kaks külge?. Lähenen siin asjale pisut laiemalt, st. ei lähtu ainult tollest ?i?eki kirjutisest ega süvene ka Tombergi/Luugi/Waldeni kõigisse (küllaltki…
