$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Jaanus Adamson
-
Psühhoanalüütiline „Savisaar“
NO99 lavastus on väga täpselt, justkui õpiku järgi rajatud antiiktragöödia tuumsituatsioonile, traagilisele valikuolukorrale, s.t võimatule valikule.
Teatri NO99 „Savisaar“, lavastajad ja lavakujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, heliloojad Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam, laulusõnade autor Vaiko Eplik, teksti autorid Eero Epner, Tarmo Jüristo ja Aare Pilv, valguskunstnik Pietu Pietiäinen. Mängivad Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rasmus Kaljujärv, Gert Raudsep, Raivo E. Tamm, Liina Vahtrik, Rea…6 minutit -
Maurice Merleau-Ponty ilus Olemine
Maurice Merleau-Ponty, „Silm ja vaim”. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetanud Margus Ott, eessõna kirjutaud Claude Lefort, kujundanud Eve Kask, sarja kujundanud Jüri Kaarma.
Ilmamaa 2013. 88 lk.
Miks lähevad ühed mõtlejad meile rohkem korda kui teised, miks eelistame üht filosoofiat teisele? Võib-olla ei leidugi sellele ratsionaalset vastust, eriti meil, mittefilosoofidel, kes me selliste küsimuste üle nii väga juurdlema ei kipugi, kuigi filosoofia on olemuslikult mõeldud just meile (seda väidavad Gilles Deleuze ja Félix…8 minutit -
Kaks vaadet ruumile
Bill Bryson, Ringkäik kodumajas. Eraelu lühilugu. Inglise keelest Henn Käämbre, toimetanud Mari Tuuling. Pegasus, 2011. 421 lk.
Meie mõtlemine toimib sageli omasoodu, käib nii-öelda ette – enne kui jõudsin Bill Brysoni „Ringkäiku kodumajas” üldse lehitsemagi hakatagi, olin juba paigutanud selle teose mõttelisse seosesse Gaston Bacherlard’i „Ruumi poeetikaga”1; veelgi enam, olin vaistlikult võtnud lähtekohaks mõlema kirjutaja vastandlikkuse, teadmata esialgu, kas sel ka alust on. Selgus, et on. Tegelikult muutuski Bryson huvitavaks alles…5 minutit -
Elu(loo) hind
Freudi ja tema lähikondsete ellujäämise eest ei ole me tänu võlgu mitte niivõrd Freudi kõrgetele eestkostjatele ja mõjukatele sõpradele, vaid eelkõige ikkagi ühele tavalisele natsile.
David Cohen, Sigmund Freudi põgenemine. Tõlkinud Matti Piirimaa, toimetanud Mari Kolk. Kujundanud Villu Tammer. Tammerraamat, 2012. 240 lk.
Paljudele on ilmselt tuttav Juri Lotmani kirjutis kirjanike ja suurmeeste „õigusest biograafiale”, nende õigusest olla fikseeritud kultuurimälus.* Õigustest rääkides kipub aga sageli varju või tagaplaanile jääma tõsiasi, et üldiselt…7 minutit -
Kes kardab Jacques Lacani?
Maire Jaanus, Kirg ja kirjandus. Esseid Eesti ja Euroopa kirjandusest ja psühhoanalüüsist. Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga. Vikerkaar, 2011.
Raamatusse „Kirg ja kirjandus” on koondatud väliseestlasest kirjandusteadlase ja mõtteloolase Maire Jaanuse varem eesti keelde tõlgitud ja peamiselt Vikerkaares ilmunud kirjutised. Omaette ilmumina kehastab see teos midagi sellist, mida mul on suur kiusatus võrrelda sümptomiga psühhoanalüütilises tähenduses (sümptom on tõrjutu naasmine). On nimelt tunne, et selle kogumiku avaldamise faktis manifesteerub erandliku jaatuse…8 minutit -
Geeniuste asi
Õpetlik on jälgida, kuidas Vladimir Tšiž üritab irrutada väärtusliku osa vääritust, kirjandusliku geniaalsuse maisest, moraalselt ja sotsiaalselt süüdimatust isikust.
Vladimir Tšiž, Kirjanik psühhiaatri silmis. Koostanud Hando Runnel, tõlkinud Antti Lääts, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2010. 432 lk.
Smolenski aadlikest põlvneval Vladimir Tšižil (1855–1922) on suuri teeneid meie mõtteloo rahvusvahelisel viljastamisel. Kuulsa Emil Kraepelini järglasena tegutses ta aastatel 1891– 1915 Tartu ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste professorina, aastast 1904 ka arstiteaduskonna dekaanina. Esimesed…8 minutit -
Truudusest
Joel Sanga truuduses „põlvkondlikule piiratusele” väljendub ka tema truudus piiritlemisele, väärtuste ja põhimõtete selgemale või rangemale korrastamisele ajal, mil paljud piirid ja eristused kaduma või hägustuma kipuvad.
Joel Sanga kriitika- ja esseekogumiku „Päripidi vastukarva” tekstid ilmusid sügava ühiskondlik poliitilise ja tinglikumalt võttes ka kultuurilise stagnatsiooni ajajärgul (1976–1986), „Espresso” tekstid on aga vastupidi, avaldatud tormiliste muutuste ajal (1987–2009), mil paljud nähtused, koodid ja kontekstid kaotasid siis lausa lennult – või vähemalt…9 minutit -
Fašismi ahvatlus (NO76,8 ehk aktsioon)
25. märtsil sattusin juhuslikult – tänu teatrimaja ees seisnud tuttavale – NO-teatri ühekordsele aktsioonile, mis, nagu hiljem selgus, kujutas endast 7. mail Saku suurhallis toimuva „Ühtse Eesti” suurkogu eelsoojendust. Niisiis olin ma sõna otseses mõttes käigu pealt sattunud osalema milleski, mille ettevalmistus on väidetavalt kestnud aastaid ja mille tegelikud mõõtmed on seni veel lahtised, piiritlemata, hoomamatud. Nagu teame, on tegijate ambitsioon kaasata „Ühtse Eesti” projekti kõik eestlased, teisi eestimaalasi (venelasi…7 minutit -
Mitte midagi ei ole öelda
Hanif Kureishi romaani põhihäda on see, et jutustatakse pealiskaudselt enamiku ihasaladustest.
Lugesin kusagilt, et Hanif Kureishi kuulub nende kirjanike hulka, kelle muu looming jääb alla esikteosele, ja nii see võibki olla – kui juba esikteos „Äärelinna Buddha” mind eriliselt ei vaimustanud, siis värskeimat romaani „Midagi sulle öelda” pean ma lausa väheütlevaks. Romaani lugemisel oli siiski mitu positiivset tagajärge: esiteks lubasin endale juba sajandal leheküljel, et ma ei luba enam kunagi arvustada…5 minutit -
Tühi potentsiaal
Rein Raud otsib kirjandusest tuge
Kui lugeda kahte raamatut üksteise järel, ei pea neid tingimata võrdlema hakkama, kuid pole midagi parata, Mihkel Raua „Musta pori näkku” ja Rein Raua „Vend” tekitasid suure kiusatuse näha neis teineteist täiendavaid või kompenseerivaid nähtusi eesti uuemas kirjanduses. Pealegi võiks mõlemat pidada tüüpiliseks – ja mingis mõttes ka kohalikke äärmusi kompavateks – näideteks tollest „langusaja kirjandusest”, millest Tõnu Õnnepalu on hiljuti kirjutanud. Viimase sõnul on uuema…6 minutit
