Hardi Tiiduse (1918–1999) saadete ja tema raamatu suur mõju antiigiteadmiste edendajana on ilmselt seletatav sellega, et erinevalt paljudest akadeemilistest uurijatest oli Tiidusel üks oskus, mida pole antud igaühele – oskus rääkida minevikust lihtsalt, huvitavalt ja kütkestavalt. Seetõttu on vaid rõõm, et kirjastus Tammerraamat andis uuesti välja tema Kreeka ja Rooma ajaloost televisioonis peetud vested, mis nägid esmakordselt raamatuna ilmavalgust 1997. aastal. Tiiduse tekstidele on omane värvikas jutustamislaad, elegants ja mõnus…
Kuigi interdistsiplinaarsus on tänapäeva teaduses pigem reegel kui erand, piirdub see humanitaarteaduses enamasti paari ajalooliselt seotud ja teineteisele lähedase distsipliini meetodite ja uurimistulemustega arvestamisega. Näiteks tuleb vanaaega uurival ajaloolasel arvestada klassikalise arheoloogia, klassikalise filoloogia, epigraafika ja numismaatika uurimistulemustega. Aleksei ja Marcus Turovski uus raamat väärib tähelepanu selle poolest, et siin ületatakse tavapärase interdistsiplinaarsuse piirid ning samu uurimisobjekte – loomi ja linde – vaadeldakse korraga nii zooloogia kui ka võrdleva mütoloogia…
Viimastel nädalatel on olnud palju juttu kiriku ja riigi suhetest. Õie-Mari Aasmäe kirjutab (Delfi 1.01): „Iga inimene peab millessegi uskuma ja meil on ka vaja millessegi uskuda, eks ka mina usun, loodusseadustesse, inimestesse ja veel paljudesse asjadesse. Aga üldse ei suuda ja ei taha uskuda, et kuskil on üks kõrgem võim, kes otsustab selle üle, kuidas minul täpselt minema peab, analüüsides minu käitumist.“ See ei ole see usk tähenduses, nagu…
Titus Liviuse (64/59 eKr – 17 pKr) ajalooteos Ab urbe condita, mille eestindus hiljuti ilmavalgust nägi, võiks olla paeluv ja hariv lugemine kõigile, keda huvitab Euroopa kultuur. On ju lood, mida siin jutustatakse, ühest küljest sama hästi tuntud kui piiblilood pattulangemisest või suurest veeuputusest. Kindlasti on nii mõnigi turistina Itaalias kultuurireisil käinu kuulnud giidi rääkimas Romuluse ja Remuse emast Rhea Silviast, „kes olevat pandud kloostrisse“ ja ka Kapitooliumi emahundi kuju…
Võiksime vaadata ajalugu terviklikumalt, kui serveerivad europotsentristlikud ajalooraamatud.
Möödunud aastal ilmus kirjastuselt Äripäev raamat, mis lisab olulise killu meie antiikajalugu ja vanu kultuure käsitleva tõlkekirjanduse mosaiiki. Tõsi, briti ajaloolase John Julius Norwichi koostatud ja toimetatud populaarteaduslik raamat „Linnad, mis kujundasid muistset maailma“ pole seni pälvinud Eesti ajakirjanduse tähelepanu. See ei ütle siiski midagi raamatu kvaliteedi kohta. Paljude eesti keeles avaldatud muistseid kultuure tutvustavate tõlkeraamatute autorid ei ole professionaalsed teadlased,…
Lugejale, kes tunneb põhjalikumalt vanade idamaade ajalugu, on „Maailma ajalugu“ liiga pealiskaudne ning täis faktidena esitatud hüpoteese.
Raamatutel, mis püüavad hõlmata kogu maailma ajalugu, on õhtumaises historiograafias pikk traditsioon. Juba ajaloo isa Herodotose (u 484 – u 425 eKr) „Historia’s“ võib näha ambitsiooni kirjeldada kõiki maailma maid ja rahvaid. Et raamat käsitleb reaalselt vaid kreeklaste asuala ja Pärsia Ahhemeniidide riigi territooriumil või nende läheduses elanud rahvaid, ei muuda asja. Tollastele…
Uku Masingu ja Toomas Pauli valitud kirjad, kahe inimese kirjavahetus, on nii intiimne žanr, et tundub kohatu seda arvustada. Ma ei ole ilmselt ka objektiivne seda tegema, sest minu suhe nende kahe suurmehega ei ole neutraalne. Kuigi ma ei saa öelda nagu Toomas Paul, et „olen tohtinud näha Uku Masingut“, olen ma lugenud palju Masingu tekste ja julgen teda kõhklusteta pidada mind enim mõjutanud Eesti teoloogiks. Pauli tunnen seevastu isiklikult…
Teemad, mida Tiitus käsitleb, pole spetsiifiliselt kristlikud, vaid üldinimlikud: üksindus, aja mööduvus ja tähenduslikkus, vanadus ja surm jne.
Kes näeb esmakordselt Marko Tiituse raamatut, võib arvata kaanepildi põhjal, kus on kujutatud mesilast lilleõiel, et tegemist on mesindust ja aiapidamist käsitleva teosega. See mulje on aga petlik. Tegemist on esseekogumikuga, mis hõlmab väga erinevaid teemasid. Autor Marko Tiitus (sünd 1971) on Viljandi Jaani kiriku õpetaja ning luterliku kiriku…
Tänavune aasta rikastas eestikeelset teoloogilist kirjandust uue raamatuga, milleks on Cambidge’i ülikooli teoloogiaprofessori David F. Fordi (sünd 1948) „Teoloogia. Põgus sissejuhatus”. Selle raamatukese (vaid 235 lk väikeses formaadis puhast teksti) ilmumine on aga tähelepanuväärne sündmus eestikeelse teoloogilise kirjanduse ajaloos. On tõlgitud küll mitmeid olulisi teoloogilisi tekste (Martin Lutheri valitud teosed, Adolf von Harnacki „Kristluse olemus”, „Uuema evangeelse teoloogia võtmetekstid” – kui nimetada vaid olulisemaid ja viimasel ajal ilmunud raamatuid), kuid…
„Uuema evangeelse teoloogia võtmetekstid” pakuvad rohkesti näiteid, kuidas Jumalast saab kõnelda üha uudsel viisil.
Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid. Koostanud Wilfried Härle ja Thomas-Andreas Põder, tõlkinud Thomas-Andreas Põder. Kujundanud Eve Kask. Sarjas „Avatud Eesti raamat” Ilmamaa 2013. 760 lk.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Loomi on ikka peetud kummalisteks ja salapärasteks nagu jumalaidki ja nagu jumalatele, on loomadelegi omistatud üleloomulikke võimeid. Aleksei Turovski joonistus. Repro