-
Mu vahekorrad keeletoimetajatega pole alati olnud kõige paremad. Kuid keeletoimetaja töö on õigupoolest minu esimene töö, millega alustasin umbes kolmeteist aastaselt*. Lugu oli nii, et mu ema tõlkis tollal Balzaci teoseid, alguses „unperson’ina” võõra, hiljem, pärast Stalini surma, juba oma nime all. Ta ei olnud aga oma eesti keele oskuses eriti kindel ja palus mind, et ma tema tõlked läbi vaataksin ja kohendaksin. Olin peres esimene, kes oli käinud eesti…
-
Me oleme Johann Gottfried von Herderi lapsed. Herderi romantilised nägemused rahvavaimust (Volksgeist), selle seostest keelega ja sellest, et ka seni barbariteks peetud rahvad ning keeled on inimsoole väärtuslikud ning vajavad hindamist ning kaitsmist, aitasid ka eestlastel saada selleks, kes nad praegu on. Rahvuseks, kes suutis luua oma riigi, oma kultuuri, kirjanduse, omakeelse kooli lasteaiast ülikoolini.
Selles omakeelsuses on aga varjul palju vastuolulist, millest ehk on kirjutatud vähem, kui võiks. See vastuolulisus…
-
-
Tomas Tranströmeri luulega puutusin esimest korda kokku tänu Betti Alverile, kelle elutoas laual kõrguvas raamatuvirnas oli ka rootsi-inglise paralleeltekstidega rootsi luule antoloogia: üks autoritest oli Tranströmer. Õppisin tookord tasapisi rootsi keelt. Osalt jonni pärast, sest Rootsi, kus mu enda luuletusi avaldati, võimud mind ei lasnud. Kuidas täpselt, ei mäleta, igatahes sain hiljem enda kätte kõik tema luulekogud ja otsustasin tõlkida luulevalimiku. Mis ka õnnestus tänu Tomase lahkele toele ja toimetaja…
-
Ära hakkab tüütama sangarite vormimine ning haledate lüüasaamiste ja poliitiliste valearvestuste tõlgendamine sangarlikuks vastupanuks, olgu siis tegu Sinimägedega või metsavendadega.
Kadunud Georg Henrik von Wrighti kirjutistest ja veel enam jutuajamistest temaga on mul selgelt meeles vana filosoofi sügav sümpaatia Oswald Spengleri kultuurilooliste ideede vastu, millest eesti lugeja võib ka lugeda tema tõlkekogumikust „Minerva öökull”. Nimetamist väärib, et ka Juri Lotman, teine suur mõtleja, hindas Spenglerit kõrgelt. Von Wright armastas kasutada Spengleri…
-
Kui emakeeles öeldakse „naelkumm”, siis pole mingit põhjust seda olulist asja ümber ristida.
Suurem osa eestlastest kasutab kõnes ja kirjas rohkem või vähem koolikeelele lähedast keelt.
-
Poolast tuli teade, et 27. III suri 85 aasta vanuses üks XX sajandi originaalsemaid teadusfantastika-kirjanikke ja esseiste Stanisław Lem. Usun, et see mees on väärt väikest meenutust ka meil ning vahest ka mõnd mälestuskildu: vaevalt on Eestis peale minu inimesi, kes temaga isiklikult on kohtunud. Söandasin teda külastada 1976. aastal Krakówi lähedal, kus ta elas ja kust ta mind oma suure mersuga linna tagasi sõidutas. Külastuse ettekäändeks said paar raamatukest,…
-
Globaliseerumine ei too kolmandasse maailma rikkust, vaid ebavõrdsust.
Kapitalismi põhimootor ja põhiprodukt on rahulolematus. See mootor on töötanud vahepealsetele kriisidele ning sõdadele vaatamata hästi ja on aidanud luua demokraatlikke jõukaid ühiskondi, milles elame. On loomulik – ja marksismi õppinutele väga selge –, et selline areng oli võimalik tänu teaduse ja tehnika progressile, mis lubas inimestele pakkuda senisest paremat elu ja asju, kujundada tarbimisühiskonna. Kapitalism, jõukus, suurtootmine, masstarbimine, inimeste ja informatsiooni…
-
Ilmar Vene artikkel ?Küsimus naeratavast Kristusest? ( Sirp 4. 03) on nii huvitav ja mõtterikas, et sellele võiks kirjutada pikad kommentaarid. Seda ma kahjuks teha ei jõua, nii piirdun vaid mõne märkusega.
Kõigepäält islamist ja Muhammadist. Prohveti eluajal teda tõesti ei portreteeritud, küll on aga hilisemast ajast olemas tema kujutisi, mis on muidugi fiktiivsed. Kuid ?iia islamis Iraanis ja mujal ei olnud kujutav kunst tabu ja nii on olemas ka…
-
Joonistusoskus jääb harvemaks isegi kunstnike hulgas rääkimata teistest inimestest
