-
Just etendusterviku loomisel on Madis Kalmet praegu eesti teatris parim – ja loodame, et veel pikka aega.
Eesti teatril on ilmselt vedanud, et põneva poliitilis-ajaloolise proosaga (novell „Tartu rahu” ning romaanid „Valge kuningriik”, „Palveränd” ja „Kindel linn”) asjatundlikult alustanud Tiit Aleksejev on näidendikirjutamise maigu suhu saanud. Kui tema esimesele näidendile, Rakvere teatris Madis Kalmeti kaasakiskuvalt lavastatud „Leegionäridele”, võis soovi korral heita ette ehk mõningast staatilisust ja monoloogipõhisust, siis „Imede aasta” on…
-
On selge, et autor Mart Kivastiku eesmärk on olnud luua Johannes Varese isikulugu, mitte ajastu koondportree või hinnanguline sissevaade kollaboratsionismi olemusse.
Pärnu Endla „Vares”, autor Mart Kivastik, lavastaja Kalju Komissarov, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, videokujundajad Terina Tikka ja Argo Valdmaa, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Indrek Taalmaa, Karin Tammaru, Triin Lepik, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Priit Loog, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Ahti Puudersell, Enn Keerd, Arvi Hallik…
-
XII tudengite teatripäevad 14. – 16. II Viljandis.
-
1992. aastal tänapäeva Reformierakonna eelkäijate seatud suur eesmärk – kultuuri lahtiriigistamine – hakkab vahepealseile (1995–1999 ja 2005–2007) tagasilöökidele vaatamata lõpuks täituma. Neis valdkondades, kus oli lootust mingitki kasumit teenida, on riigi võim asendunud raha (kerjamise) võimalusega. Neis valdkondades, kus erastamise/ärastamise huvilisi ei olnud (teatrid, süvamuusika, muuseumid, kultuuriajakirjandus), on riigi võim asendunud eraõiguslike sihtasutuste nõukogude võimuga. Kui algul oli riigiasutusest sihtasutuse tegemisel isegi mingisugune edasiviiv mõte – võis laenuga maja korda…
-
Balti teatrifestivali kuuest auhinnast tuli koguni viis Eestisse.
IX Balti teatrifestival 24. – 27. X Leedus Kaunases.
-
Klišeesid ei saa välja naerda klišeeliku mängulaadiga.
Tõstamaa Suveteatri „Vanameestesuvi”, autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Piia-Berta Piir. Mängivad Andrus Vaarik, Laine Mägi, Indrek Ojari, Liis Laigna, Kersti Tombak ja Peeter Jakobi. Esietendus 3. VIII Tõstamaa rahvamajas.
Gerda Kordemets on väga järjekindel ehk nagu moodne öelda, „jätkusuutlik” inimene. Olnud näitejuhina tegev Ilmar Raagi mängufilmi „Klass” juures, produtseeris ning osaliselt ka lavastas ta selle filmi kuueosalise järje „Klass: elu pärast” ning lõpuks ilmutas…
-
Roman Feodori lavastatud „Antigone” eristub Vene teatri senisest kuvandist, on huvitav töö kogu Eesti teatripildis ja pälvinud juba tähelepanu ka Venemaal.
Vene teatri „Antigone”, lavastaja Roman Feodori, kunstnik Daniil Ahmedov, liikumisjuht Olga Privis, helilooja ja muusikaline kujundaja Aleksandr Žedeljov, valguskunstnik Igor Kapustin. Mängivad Ilja Nartov, Tatjana Kosmõnina, Alina Karmazina, Natalja Dõmtšenko, Mihhail Krjatšok, Aleksandr Žilenko, Lidia Golovataja, Lilia Šinkarjova, Jelena Jakovleva, Artjom Garejev, Aleksandr Kutšmezov, Sergei Furmanjuk, Dmitri Kosjakov, Oleg…
-
Oleks aeg ausalt tunnistada, et 1992. aastal alguse saanud ja tänaseni kestev suhete halvenemine Venemaaga on olnud suures osas siiski Eesti teadlik valik ja polnud vähemasti esialgu põhjustatud Venemaa jäikusest.
Mati Graf, Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Toimetanud Riste Uuesoo. Kujundanud Julius Sommer. Argo, 2012. 456 lk.
Oma kahe monograafiaga (vt ka „Kalevipoja kojutulek”, Argo, 2008) on ajaloodoktor Mati Graf loonud kapitaalse baasteksti, millest ükski laulvat revolutsiooni käsitlev ajaloolane tulevikus üle…
-
Tšiili sotsiaalpoliitiline skeem on asetatud eesti materjalile liiga kõva kriginaga.
R.A.A.A.Mi „Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma”, lavastaja Marco Layera (Tšiili), kunstnik Keili Retter ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Margus Prangel, Nero Urke, Marilyn Jurman, Jüri Tiidus ja Leino Rei. Esietendus 11. VII Jäneda Pulli tallis.
Kui 1990. aastal lõppes Tšiilis Pinocheti diktatuur, oli tulevane lavastaja Marco Layera 12aastane. Juba vabas Tšiilis õppis ta õigusteadust, omandas ka teatrihariduse ja asutas…
-
Jaan Toominga elutöö on viimase neljakümne aasta jooksul eesti teatrit vägevalt mõjutanud.
Jaan Tooming, Religioossed motiivid minu loomingus. Eesti Teatriliit, 2011. 270 lk.
Olen pidanud Jaan Toomingat oma õpetajaks alates sellest 1976. aasta jaanuari hommikupoolikust, kui sisenesin Vanemuise suure saali vasakpoolsesse, nn Irdi looži ning sattusin maailma, mis võttis esimesest hetkest hinge kinni. Käis „Põrgupõhja uue Vanapagana” peaproov. Lavale ehitatud tilluke maailm tõusis, langes, pöörles ja purunes tohutu lillakas-punaselt pulseeruva kosmoselöövi all,…
