-
Jana Lepik, „Maailm on alles, vaikuses”. Kujundanud Rein Ustaal. Fantaasia 2012. 86 lk.
Jana Lepik on ilmutanud kuus luulekogu, neist viis kirjastuse Fantaasia toel. („Lahtine taevas” (Tuum 2004, kujundanud Ly Lestberg), „Tuhahelbed”(Fantaasia 2008, kujundanud Ly Lestberg), „Kus hommikud koidavad”(Fantaasia 2009, kujundanud Piret Räni), „Tagasi olevikku”(Fantaasia 2010, kujundanud Rein Ustaal), „Kask valgel asfaldil”(Fantaasia 2011, kujundanud Rein Ustaal))
On üsna meeldiv tõdeda, et ka luuletajal võib olla „oma” kirjastus. Kui sinna juurde käiks ka…
-
Jüri Kolgi debüütluulekogu loob iroonilise ja kergelt sotsiaalkriitilise ilmapildi, millest kumab isiklikku või intiimset vaid mõnes väga üksikus reas.
Jüri Kolk, Barbar Conan peeglitagusel maal (ja mis ta seal rääkis). Võluri tagasitulek, 2009. 94 lk.
Mõne inimesega kohtudes juhtub sageli, et mind haarab kummastav ja pisut haletsev kahetsus, miks ometi ta oma ande või kutsumuse on hüljanud. Selge see, et tavaliselt kuuleb selle peale palju põhjendusi, miks seda üldse tarvis pole…
-
Tallinnas Linnagaleriis on maavalla kohta kummaline näitus: nimelt pole meil ju siin varem isegi ajakirjanduses juttu olnud geiskinhead’idest ja -punkaritest. Üldjuhul ju teame, millised on meil eesti punkarid ning midagi oletame ka natsilembeste skinnide kohta, ent n-ö vastandmärgistatud orientatsiooniga ei oska kumbagi liikumist seostada. Kohe ongi hea mainida / meelde tuletada, et homod pole summagi homogeensem seltskond kui mõni muu, nende hulgas leidub nii karvaseid kui sulelisi.
-
Igor Kotjuhi eestikeelse debüütluulekogu “Teises keeles” üheks väärtuseks võib kindlasti pidada ka termini “esseem” kasutuselevõttu. Tekitada esseistide ja kolumnistide (mis ilge sõna!) kõrvale ka essemistid?
Igor Kotjuh, Teises keeles. Tuum, 2007.
-
-
-
Kas Hornby on valinud enesetaputeema selleks, et epateerida ja lugejaid võita, või käsitleb üldinimlikku ja valusat teemat, et me oma egoismis sellele tähelepanu pööraksime?
-
-
-
8. ja 9. juulil toimus Pärnumaal Massiaru lähedal kirjandusseminar “Lätete pääl”. Kokku tuli suur klassitäis kirjanikke ja kirjandushuvilisi. Oma põhieesmärgi üritus muidugi täitis, s.t kohtusid sõbralikud ja huvitavad inimesed ning kirjandusest räägiti, seega olen ma viimane inimene, kes ütleks, et sellist üritust pole meil tarvis. Eriti meelestab mind positiivselt fakt, et suvi pole just kirjandussündmuste kõrgaeg.
