Rahvusvaheline graafilise disaini näitus „Signaalid perifeeriast“ Tallinna Kunstihoones kuni 13. VIII. Kuraatorid Elisabeth Klement ja Laura Pappa.
Juuli esimesel päeval, kui näitus avati, oli väljas tavaline Eesti suveilm halli taeva ja põgusa vihmasajuga. Tallinna Kunstihoone saalides valitses aga detailiküllane, hedonistlik, isegi mõnevõrra kerglane atmosfäär – nii harv siinse madala taeva all. Konstrueeritud kontseptuaalset sügavmõttelisust, mida on mõnikord natuke raskevõitu alla neelata, oli ka, kuid kuraatorid, autorid ja kujundajad olid osanud selle…
Laulu- ja tantsupidu on möödas. Katarsis on läbi elatud, tunded taandunud, laulud lauldud. Samas kergitas tänavune pidu mõne sellisegi teema, millele pole varem tähelepanu pööratud. Nimelt küsimuse laulupeo visuaalsest ilmest, selle vastavusest ürituse sisule ja selle sobivusest sihtgrupile, antud juhul siis lastele ja noortele. Visuaalid olevat olnud igavad ja vanaaegsed, värvipalett jõuetu, teostus amatöörlik. Lisaks veel elevust tekitanud ortograafiavead tänavatele paigutatud plakatitel, mille parandamine läks maksma uue tiraaži trükkimise ja…
Muuseum kui tekstide kogum, mida tuleb lugeda püsti seistes ja käimise pealt.
Eesti Rahva Muuseumi uus hoone on imposantne. Üle lageda põllu ligemale astudes assotsieeruvad mulle mõned mällu jäänud Euroopa Liiduga seonduvad objektid, nagu arhitekt Rem Koolhaasi projekteeritud Grand Palais Prantsusmaal Lille’is (valminud 1994) või Shaha Hadidi kavandatud XXI sajandi kunstimuuseum Itaalias Roomas (valminud 2010). Monumentaalsus räägib sellest, et mõõtkavaks ei ole ei Tartu ega Eesti, vaid terve…
Siima Škopi näitusel sai selgeks, et tegelikkuse ja unistuse, kavandi ja trükise kuristiku tajumiseks on vaja näha originaalkavandeid.
Siima Škopi tööde näitus Tiina Tammetalu kuraatoriprojekti „Imaginaarne muuseum“ raames Tallinna Õpetajate Majas 3. – 29. II 2016.
See arvustus ei pidanud olema nekroloog ja palun seda sellena ka mitte võtta. Näituse koostamise ajal oli Siima Škop veel täiesti tegus, kuigi avamisele pidas ta lihtsamaks mitte tulla. Võib aga olla nii, et vaim ja…
„Mono” ei ole teemana sugugi monotoonne, kuid Haapsalus tundub tegemist olevat „toidulaua ülejääkidega”.
Haapsalu graafilise disaini festival Haapsalu Linnagaleriis kuni 29. VI.
Marko Kekiševi näitus „Vahet pole” Tartu Nooruse galeriis kuni 13. IV ja näitus „Tempus fugit” Tallinna Linnagaleriis 28. II – 17. III.
1981. aasta suvel ilmus Marko Kekišev tollase kunstiinstituudi sisseastumiseksamitele. Tal olid pruunid silmad, pruunid traksidega tunked ja kaasas oli tal rula. See ei olnud nõukogude noore tavaline kombinatsioon (tänapäeval on iga kolmas graafilise disaini erialale kandideeriv tudengihakatis rulataja). Nimetatud seiga esiletoomine oleks mõttetu, kui selle eesmärk poleks viidata, et…
Koolis õpetatakse kirjatehnikat Riho Lahi 1930. aastatest pärit näidislehtede järgi.
Eelmises Sirbis ilmus Jürgen Strandbergi artikkel „Koormav kohustuslik kirjatehnika”. Tõenäoliselt tekitab see kirjatükk rohkesti poleemikat. Esimesi kommentaare Postimehe veebis avaldatud Sirbi artikli kohta sai lugeda juba kohe pärast publitseerimist. Oodatult olid need mürgised. Keegi kommentaatoritest ei olnud aga tähele pannud, mida Jürgen Strandberg oma artikliga sihtis: nimelt pole ta ju käsitsi kirjutamise kui niisuguse vastu, vaid vaidlustab mooduse, kuidas seda sunnitakse…
Raamatukujundaja Jüri Kaarma on elav klassik, kellest kirjutada pole lihtne. Ta on väärt monograafiat, üksikasjalikku analüüsi, mis lisaks loomingulise isiksuse dekonstruktsioonile räägiks meile palju ka eesti graafilise disaini ajaloost ning traditsionalismi ja modernismi põrkumisest ja hõõrumistest. Ta on määranud, suunanud ja mõjutanud eesti raamatu väljanägemist peaaegu nelja kümnendi jooksul. On olnud aegu, näiteks 1990ndate alguses, mil tema kujundatud raamatud on saanud peaaegu ainsate professionaalselt teostatud raamatute staatuse. Et mitte üritada…
TÕNU SOO näitus „Barbarkiri: kvisling” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. II .
Arvan, et võisin käia üheksandas klassis, kui ma esmakordselt leheputkast Sirbi ja Vasara ostsin ning seda lugeda üritasin. See oli umbes 1978. aastal. Artiklid olid keerulised ja tõttöelda ei saanud ma neist suurt aru. Aga kuna lehe kujundus tundus nii äge, muutus sellega ka lehe sisu oluliseks. Eks ma siis pusisin seda lugeda. Vaatasin hoolega järele, kes oli…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Tallinna Kunstihoone saalides valitseb detailiküllane, hedonistlik, isegi mõnevõrra kerglane atmosfäär. On ka konstrueeritud kontseptuaalset sügavmõttelisust, kuid kuraatorid, autorid ja kujundajad on osanud selle maskeerida ladinlikuks/hipsterlikuks/boheemlikuks oh-là-là-olukorraks.Karel Koplimets
