Kogu meie meediapoliitika peaks jätkuvalt lähtuma noist euroopalikest väärtustest, mida õigeks oleme pidanud.
Enne hiljutisi valimisi kuulasin raadiost üht tuntud arutlussaadet. Ja nagu ikka enne europarlamendi valimisi avastasid kõnelejad taas, et nad ei tea Euroopa Liidust piisavalt. Ei tea selle eesmärke. Süüdi on selles mõistagi too anonüümne Euroopa Liit ise, hoolimata kogu selle mastaapsest kommunikatsioonieelarvest.
Tuletagem siis meelde. Kuigi ametlikke eesmärke saab igaüks vaadata ka ELi veebisaidilt, meenutaksin siinkohal üht kokkulepet…
Mis muutub, kui kultuuripärand digiteeritakse? Ühest küljest pärandi materiaalsus: füüsilise objekti asemel säilitakse andmekandjail elektrilisi laenguid. Lisaks pelgalt materiaalsele kontekstile tahan aga keskenduda küsimusele, millist mõju me ootame digiteerimisest ühiskonnale – nii pärandiga tegelevatele institutsioonidele kui üldisele kultuuri- ja sotsialiseerumispraktikale.
ERRi kui ristmeedialise organisatsiooni meelelahutusportaali positiivne mõju kohalikule kultuuritööstusele tulnuks selgelt kavandada: kuidas hakkab see toetama noori muusikuid, filmiloojaid jt?
Lehed andsid kuu aja eest teada, et Ekspress Grupi juhatuse esimees Gunnar Kobin olla kultuuriministrile kirja kirjutanud. Olla kaevanud, et nüüdseks juba paar kuud tegutsenud ERRi uus meelelahutusportaal võib võtta erameedialt leiva. Kultuuriminister vastas kenasti, et ERRi internetitegemised pole tema võimupädevuses, ekspresslased peavad kirjutama uue kirja ERRi nõukogule. Sellest, kas…
Kas innovatsioon on põhiolemuselt neoliberaalne sõnakõlks, mis allutab kultuuri majandusvälja reeglitele, nagu viimasel ajal Bourdieu’-sõpradest Eesti literaatide ridade vahelt lugeda võib?
Pealkirjas tõstatatud teemal on viimase paari aasta kestel Eesti avalikkuses veidi kaootilisel kombel üksjagu arvatud, mistõttu on põhjendatud mõningane koondav kommentaar. 1970ndate lõpul sõnastas Umberto Eco raamatus „Lugeja roll” kaks viisi, kuidas uued teadmised ja tähendused sündida saavad. Faktiotsused on n-ö keeleväliselt motiveeritud: teadlased avastavad füüsilises keskkonnas mõne uue seaduspärasuse…
ACTA tähendab Euroopa Liidu toetust suurfirmadele ja seda avalikkuse arvelt.
Infoühiskond on lõpuks tõesti ja päris kindlalt käes. Olgu selle tunnistajaks kõik need kired, see pinge, see mastaap, millega maailm on käsitlenud ACTAt (võltsimisvastane kaubanduslepe) ja veidi varem USA regulatsioone SOPA ja PIPA. Reaktsioon ilmestab tõsiasja, et ACTA kehtestumine või mitte-kehtestumine on tõehetk suure enamiku maailma tsiviilühiskondade loos: kas orgaaniliselt edasi mööda infoühiskonna tänast arengutrajektoori või järsult samm tagasi ja seejärel,…
Mida jõulisem on autoriõigus, seda piiratum on üldine juurdepääs kultuuriloomele.
Tuleb tunnistada, et Eesti valimisprogrammide žanr on mulle võõras. Seda enam oli programmide kultuuripoliitika osadega tutvumine huvitav õppetund. Üllatuseks oli nende tekstide kohati väga minimalistlik ja läbi kirjutamata vorm. Probleem ei seisne ainult triviaalses loosunglikkuses. Vahest ehk tõsisemgi puudus on esitatud lubaduste argumenteerimatus ja hägune motiveeritus, süsteemitus. Kultuuripoliitika vahendite mõningase tundjana oleksin erakondadelt oodanud palju enamat orgaanilisust: konkreetsest maailmavaatest lähtuvate…
Intervjuu Argentina-Hispaania semiootika ja meediateaduste professori Carlos Alberto Scolariga.
Intervjuus Carlos A. Scolariga on keskendutud ristmeedia kui suhteliselt uue nähtuse esiletõusule ja arutletakse selle üle, millise teoreetilise aparatuuriga neid uusi meediasisu vorme analüüsida. Kuid millest käib jutt? Ristmeedia (inglise keeles crossmedia, üsna sarnase tähendusega on ka mõiste transmeedia) all mõistetakse nähtust, kus meediasisu tootjad diferentseerivad oma tooteid strateegiliselt nõnda, et ühe meediatoote avaldumisvorme jagub rohkem kui ühele meediaplatvormile. Näiteks: et telesarjal…
John Hartley nimi ei vaja meediauuringutega tuttavale lugejale tutvustamist. Koos teise meediateooria klassiku John Fiskega kirjutas Hartley 1978. aastal raamatu „Reading Television” („Lugedes televisiooni”), mis on jätkuvalt, hoolimata hiljem kirjutatud enam kui kümmekonnast raamatust, tema müüduim ja tänini hästi kaubaks minev teos. Tegemist oli omas ajas esimese ja mõjusa käsitlusega, kus rakendati semiootikateooria vahendeid televisiooni sisu ning televisiooni kui meediumi ja institutsiooni kultuuriliste rollide analüüsimiseks. Hiljem on Hartley sama tööd…
Kate Oakley: „Pole mitte mingit õigustust autoriõigusele pärast autori surma.”
Nädala eest lõppes Riias kaks nädalat kestnud ja Tallinnas alguse saanud Balti riikide esimene suvekool loovtööstuse ja loomemajanduse teemal. Suvekooli, mille korraldasid koostöös Balti Filmi- ja Meediakool (BFM) ning Stockholmi Majandusülikool Riias (SSE Riga), lektorite seas oli rahvusvaheliselt tuntud õppejõude mitmest Euroopa riigist, nii kohalikke kui ka üleilmse haardega ettevõtjaid. Üheks põnevamaks akadeemilise taustaga külaliseks oli suvekooli Tallinna päevade aegu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
