-
Reedel, 22.10. 2010 kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats 18 Tanja Muravskaja portreenäituse „Split Mind“.
Näitusega “Split Mind” kuulutab Muravskaja näituse pealkirjale autegeva aktiga rahvusluse teema oma loomingus lõpetatuks. Küsimuseks jääb, kui enese identifikatsioon rahvuslikul tasandil ebaõnnestub, siis mis saab edasi?
-
Nähtamatu käe poliitika
Tartu kunstielu elustas septembris Rael Arteli ja Kaisa Eiche kureeritud kaasaegse kunsti festival ART IS T KUKU NU UT, mille kesktelg on samanimeline brošüür alapealkirjaga „Tartu kaasaegse kunsti skeene subjektiivne uurimus ja lisad”. Üks nendest lisadest oli Y-galerii näitus „Nähtamatu käe poliitika”.
Brošüüri uurimuse osa põhineb suuresti paaril tüüpküsimusel, mis esitati Tartu kultuurieluga seotud inimesele. Läbiv teema oli sealjuures Tartu kohaliku kunsti- ja kultuuripoliitika positsioon maailmas ning silmatorkavalt just…
-
3. septembril avati Eesti Rahva Muuseumis Raadi mõisapargis skulptuurinäitus töödest, mis sündisid augusti lõpust septembri alguseni väldanud rahvusvahelise skulptuurisümpoosioni „Lühiajaline. Suuremõõtmeline” käigus ja mis jäävad sinna aastaks.
Sümpoosioni peakorraldajad olid Jevgeni Zolotko ja Bruno Kadak, osalesid kunstnikud Uwe Schloen (Saksamaa), Jevgeni Zolotko (Eesti), Csilla Nagy (Ungari), Gleb Netšvolodov (Inglismaa), Ahti Seppet (Eesti) ja Eike Eplik (Eesti). Autorite valikut mõjutasid Zolotko sõnul isiklikud kontaktid, situatsioonispetsiifika ja püüe pakkuda soolist ja ealist mitmekesisust. Sümpoosionipaiga…
-
ANDRUS JOONASE ja SIRAMI ühisnäitus „Inimarengu aruanne” Tartu Kunstimajas 20. I – 14. II .
Andrus Joonase ja Sirami ühisnäitus kujutab enesest ennekõike kunstnike enesearengu aruannet. Väldin alljärgnevalt teadlikult püüet sõnastada aruande järeldused, keskendun selle asemel hoopis Joonase ja Sirami aruannete kontseptuaalsele kõrvutamisele, eesmärgiga tuua esile kunstnike omamütoloogia kujutamise ideelis-formaalsed erinevused, mis küll latentselt, aga ehk siiski aitab mõtestada näituse pressitekstis viidatud kunsti kui metodoloogia eripära. Siram mõõdab aja kulgu…
-
Pärast 2007. aasta žüriivaba näituse eksperimenti ja 2008. aasta kuraatoriprojekti naasis Tartu kunstike aastanäitus Kunstimajas taas traditsioonilise žürii ja kujundaja vormi juurde. Žüriisse kuulusid seekord Meiu Münt, Tõnis Paberit, Imat Suumann, Markus Toompere ja Indrek Grigor. Kujundajaks oli palutud Kiwa. Näitusele laekunud 74 enamjaolt tuntud autori tööde üldpilt oli võrdlemisi harjumuspärane nii vormi kui tehnikate osas. Nende seast 60 autori näitusele valimine oli sisuliselt žürii ja kujundaja ühistöö, kuigi nagu…
-
KAAREL KURISMAA näitused „Teise süütuse tuba” Tartu Kunstimuuseumis kuni 11. I 2010, „Topeltekspositsioon” Tartu Kunstimajas 15. X – 8. XI.
Kaarel Kurismaa on Eesti kunsti kõige järjepidevam kineetilise kunsti meister, kelle tööd kuuluvad sisuliselt in corpore eesti kunsti klassikasse. Oma 70. sünnipäeva tähistamiseks õnnestus vanameistril korraga hõivata nii Tartu Kunstimaja suur galerii, väike monumentaalgalerii kui Tartu kunstimuuseumi esimene korrus. Kuigi ühel ajal olid näitused väljas vaid nädala, on ühe kunstniku…
-
Tartu kunstikuu „ART IST KUKU NU UT ” 9. I – 29. II .
Ülikoolilinna sessijärgselt uimasel ja festivalinduse seisukohalt kõige ebasobivamas kliimas, kui keegi omal algatusel mingit suurüritust ei hakkaks korraldama, kummitab Tartut linnavalitsuse plaanimajanduslik ettevõtmine kunstikuu. Selles kontekstis tundub selle aasta festivali metafoorseks maskotiks valitud monstrum dr Frankensteini enam kui kohane, samas aga on nimetatud teaduslik-fantastilise perverssusega üritusse toodud ka positiivne programm: on ju selle koletu tegelase näol tegemist…
-
Noored kunstnikud kujutavad Eestit koomilises võtmes.
Minu käest ei küsinud keegi, kas ma üldse Eestit tahan, rääkimata siis veel, millist. Selles mõttes tundub eakaaslastest kunstnike näitus probleemipüstitusega, kas me sellist Eestit tahtsimegi, natuke kentsakas. Jättes selle küsimuse aga kõrvale kui pigem sümboolse ja reklaamiliku (ilmselt just selle pealkirja ajel jõudsid Rael Arteli galeriisse esimesed õpilasekskursioonid), võib näituselt „Kas me sellist Eestit tahtsimegi?!” siiski otsida vastust küsimusele, milline Eesti meil siis on?
-
Kunstnik Marco Laimre kohtub publikuga. indrek Grigor
Laimre näitustega on alati seotud kerge kimbatus. Ühelt poolt on see hirmusegune ootus, et kes siis seekord peksa saab, ja teiselt poolt potentsiaalsete „ohvrite” hulka mittekuulujaid vaevav küsimus, mis see siis nüüd tähendab peale selle, et teiste kulul naerda saab, eriti kui teiste kulul väga vähe nalja saab (nagu seekordsel Tartu kunstimuuseumi näitusel). Aga nagu Marco Laimre ise möönab ning nagu tema viimase aja…
-
Põgus ülevaade Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomitööde kaitsmisel silmajäänust.
Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprogrammi tugev kallutatus tarbe-, see tähendab antud kontekstis just tarbitava kunsti poole, mõjub noorte kunstnike teema ja lahenduse valikule ka puhtkunstilises mõttes märksa positiivsemalt, kui arvata võiks. Räpparina tuntud S’Poom (kodaniku nimega Martti Poom) tunnistas, et teemaks valitud muusikavideo ta enese loole “Na’Miin” lähtus puhtpragmaatilisest ideest teha oma online-koomiksile reklaami. Tugevat isiklikust huvist lähtuvat motivatsiooni oli tunda ka Asko Kikkuli…
