$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Igor Kotjuh

  • Eesti keele Evita

    „@keitivilms“ – tviteratuur, lingvistiline sudoku ja luulekogu

    Keiti Vilms on mitmekülgne loojanatuur. Nagu ta ise tutvustab ennast oma Facebooki-profiilis: „Hingvist. Kalamburist. Sapioseksualist. Säutsupääsuke. Luulelemb. Aaviklane.“1 Mitmekülgne ja mitmeti interpreteeritav on ka ta looming, mis pälvis lugejate ja spetsialistide tähelepanu veel enne esimese raamatu ilmumist. Tänavu märtsis võitsid Keiti Vilmsi Säutsupääsukese kalambuurid 2016. aasta keeleteo rahvaauhinna konkursil, mille korraldajateks on haridus- ja teadusministeerium, Emakeele Selts ning Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Autori keeletegu kirjeldati…
    Igor Kotjuh
    6 minutit

  • Repliik – Võõrkeelest võõrkeelde

    Mulle on Lea Toominga korraldatud tõlkevõistlus meelt mööda – nagu igasugused missioonitundega algatused. Seoses tõlkevõistluse nõustamise ning hiljem selle žürii töös osalemisega tuli mulle meelde mu oma tudengipõlv erialal „eesti keel võõrkeelena“ Tartu ülikoolis. Nimelt sai minust luuletaja suuresti just tänu tõlkekursusele, mida juhendas Boriss Baljasnõi. Ta rõhutas, et tõlkija esimene oskus peab olema emakeele valdamine ja seejärel tõlkekeele tundmine. Analüüsisime originaali ja tõlkeid, et mõista paremini kirjandusliku teksti ülesehitust. Tänu sellele…
    Igor Kotjuh
    2 minutit
  • Kas tulevikus räägitakse Eestis asemantilist keelt?
    Jaan Malin kirjutamishoos.
    Pille-Riin Larm

    Kas tulevikus räägitakse Eestis asemantilist keelt?

    Jaan Malin: „Piin on lugeda raamatut, mis ühtegi küsimust ei kergita.“

    Igor Kotjuh
    5 minutit

  • Võru eesti kirjanduse pealinnaks?

    Võru on valmis saama Mihhailovskoje Eesti analoogiks.

    Ühe kuulsa kõne tõttu on juurdunud komme rääkida üllastest visioonidest ilusa lause toel „mul on üks unistus”. Seoses meie kultuurilise situatsiooniga ütleksin niimoodi: „Mul on üks unistus: Võru linnast ja maakonnast peab saama ühel päeval eesti kirjanduse pealinn!” Jah, mulle meeldiks, kui Võru linnast ja maakonnast saaks ühel päeval oluline kirjanduskeskus Eestimaa kultuurikaar­dil. Seal leiaks aset korrapärane suhtlemine eesti kirjanike vahel, toimuks…
    Igor Kotjuh
    4 minutit

  • Eesti venekeelne kirjandus kui Narva jõgi

    Mis on Eesti venekeelne kirjandus? Kas Eestis elav venekeelne kirjanik peaks seda üldse defineerima? Läti venekeelsed kirjanikud ei esita endale selliseid küsimusi. Eestis elavad eestikeelsed kirjanikud enamasti samuti mitte. Kirjanik on kirjanik, tema ülesanne on luua, mitte määratleda kirjandust ning selle kaudu ka ennast.
    Üldiselt on rahvust mitte rõhutav mõtteviis mulle lähedane. Tajusin seda selgelt kevadel, kui internetis hakkas levima manifestilaadne tekst, mis oli suunatud Eestis elavatele venelastele, et nad kirjutaksid…
    Igor Kotjuh
    4 minutit

  • Jevgeni Rein – tunnustatud luuletaja ja kõigi kirjanike sõber

    23. kuni 25. augustini peetud III Dovlatovi päevadel Tallinnas esines teiste seas külaline Moskvast, tunnustatud vanema põlvkonna luuletaja Jevgeni Rein (sünd 1935).  Kes on lugenud põhjalikult Jossif Brodski (sünd 1940) luulet, teavad, et nii mõnigi Brodski luuletus on pühendatud Jevgeni Reinile, kaasa arvatud kuulus „Jõulu­romanss” („Рождественский романс”). Juba see fakt võimaldab järeldada, et Rein oli Brodskiga lähedane, ning vihjab kaudselt luuletajale ja Reinile kui isikule, kes oskab luua kontakte teise…
    Igor Kotjuh
    6 minutit

  • Raamatukogu kui Eesti kvintessents

    Mis koht on tänapäeva raamatukogu? Kuivõrd on ta võimeline kaasa rääkima kultuurivallas olulistes küsimustes, suhtlema võimuesindajate, raamatukauplejate, kirjanike, meedia, täiskasvanud ja noorte lugejatega? Tundub, et tänapäeva raamatukogu ongi see punkt, kus saavad kokku Eesti elu teravad ja aktuaalsed küsimused: efektiivne tegutsemine ja eneseväärikuse säilitamine piiratud võimaluste juures, demokraatlikkus teavikute tellimisel, väärtkirjanduse austamine, traditsioonidest lugupidamine ja uute e-rakenduste kasutusele­võtmine.
    Tallinna keskraamatukogus kogetu põhjal võin öelda, et raamatukogus valitseb eriline õhkkond, mis on…
    Igor Kotjuh
    4 minutit

  • Kirjaniku teine pale ja kirjandus

    Loomingu Raamatukogus äsja ilmunud austria kirjaniku Peeter Handke raamatus „Kirjaniku õhtupoolik” on kirjeldatud anonüümse kirjaniku sisemaailma. Too määratleb ennast kirjanikuna ka siis, kui ta parasjagu ei loo kirjandust. Talle ei paku huvi mitte ainult harjumuspärane küsimus „mina kui kirjanik?”, vaid ka „kirjanik kui mina?”.
    „Kirjanik kui mina” oli tähelepanu keskmes ka Tallinna keskraamatukogus korraldatud ürituste sarjas „Lehekuu lood: kirjaniku teine pale”, mis toimus tänavu maikuus Hasartmängumaksu Nõukogu toel. Sõna said autorid,…
    Igor Kotjuh
    11 minutit

  • Esseem – vormilt luule, sisult essee

    Esseem kuulub oma vormilt kindlasti luule valdkonda, sest nii esseemi kui ka luuletuse puhul on tegu värssidega.
    I
    Igor Kotjuh
    6 minutit

  • Vene karu maadleb vabavärsiga

    Üks nn traditsiooniline poeet ütles vabavärssi viljelevale luuletajale, et vabavärss meenutab talle oma loomult ilma juusteta naist. Vestluskaaslane mõtles natuke ja vastas: aga kujuta ette naist, kelle juuksed kasvavad igal pool.
    Vene vabavärsiteoreetik Juri Orlitski. 2x konstantin rubahhin Vene kirjanduskriitik Danila Davõdov.
    Igor Kotjuh
    6 minutit
Sirp