$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Holger Kaints
-
Õhuvahedega romaan
Jan Kausi „Kompassi“ puhul on miniatuurromaani žanr andnud lihtsavõitu süžeega loo kirjapanemisel suurepärase tulemuse.
3 minutit -
Raamat, millest oleme 42 aastat ilma olnud
Loomingu Raamatukogu 1975. aasta kaksiknumbri 1-2 ärakeelamisest on juba mitmel pool juttu tehtud. Minagi kavatsen seda mõne sõnaga puudutada oma loodetavasti selle aastanumbri sees ilmuvas raamatus „Mälestusi raamatutest“ peatükis „Keelatud raamatud“. Seetõttu keskendun siin ainuüksi raamatukese sisule.
Esimene emotsioon, mis mind pärast Loomingu Raamatukogu selle aasta esimese teose kiiret sirvimist valdas, oli: kui kahju, et meil seda raamatut juba 42 aastat tagasi olemas ei olnud! Ja kohe teine: kui tore, et…4 minutit -
Linnaplaanidest kahe esindusliku raamatu taustal
Tõnu Raid, Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Alexander Harding, Anne Burghardt ja Boris Tuch. Grenader, 2011. 194 lk.
Tõnu Raid, Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011. Toimetanud Lauri Suurmaa, tõlkinud Kerli Hurt, Mari-Ly Kirkmann ja Boris Tuch. Grenader, 2013. 304 lk.
Olgu kohe öeldud, et see kirjatöö pole mõeldud hiljaaegu Grenaderi kirjastuses välja antud raamatute „Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989” (2011) ja „Eesti ajaloolistel linnaplaanidel 1584–2011” (2013, mõlema koostaja Tõnu Raid) tavapärase…5 minutit -
Valgus ka selle tunneli lõpus
Henn Risto Mikelsaar, Kaugel näen.
Toimetanud Maarja Ojamaa. Kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2013. 448 lk.
Tundub, et lisaks väga suure hulga puhtakujuliste mälestusteraamatute ilmumisele on viimasel ajal uut hoogu saanud ka seesugune ilukirjandus, mis toetub olulisel määral autori eluloosündmustele. Võtkem või Mihkel Muti, Rein Veidemanni jt viimased romaanid. Neis on ühes enam, teises vähem reaalelu fantaasiaga töödeldud. Väidet, et peaaegu kõigil nende tegelastel on olemas kindel prototüüp, pole autorid ümber lükanud.…5 minutit -
Lapsepõlv unelmate Mustamäel
Loone Ots, Mustamäe valss. Toimetanud Eda Allikmaa. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2012. 288 lk.
Pole kahtlust, et mälestusteraamatuid loetakse mitmel põhjusel. Seetõttu neid ka ilmub väga mitmesuguseid. Mind on paelunud peamiselt need memuaarteosed, kus kirjutaja isikliku loo kõrval tuuakse esile ja analüüsitakse võimalikult põhjalikult ka keskkonda ja olusid, milles tegevus toimub, mida lugedes muutub aistitavaks kirjeldatava ajastu hõng.
Kahtlemata võib möödunud ajaperioodide realiteetidest ülevaate saamiseks, neisse süüvimiseks ning nende vaimusilmas taasloomiseks…7 minutit -
Remsu „Kevade(d)”
„Supilinna poisid” on lõik ühe poisi maailmaavastamise ja sellega suhestumise teekonnalt
Olev Remsu, Supilinna poisid. Toimetanud Asta Põldmäe. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2012. 392 lk.
Juba Remsu eelmise mälestusromaani „Musketäride muutumised” (2008) lugemine viis mind mõttele, et igal põlvkonnal võiks olla oma „Kevade”. Põhjus on muidugi see, et nägin tolles raamatus, kus viidatakse tihedasti hoopis kõigi parajas vanuses poiste jaoks tähtsale Dumas’ romaanile, mitmeid sarnaseid jooni Oskar Lutsu „Kevadega”. Nüüd on Remsu…6 minutit -
Repliik
Ott Ojamets, Aliine Lotman, „Kuidas tõlkida õigesti? Kaldjärve, Kaintsi ja Cortázari õnnest ja õnnetusest” (Sirp 20. I 2012).
Tore, et Ott Ojamets ja Aliine Lotman oma kirjutises üht-teist ära seletavad. Tuleb välja, et asi ongi nii, nagu ma olin kartnud, aga ei tahtnud uskuda. Samuti sain teada, et mu asjatundmatus tõlketeooria alal on veel sügavam, kui olin ise arvanud: nimelt aktsepteerib tõlketeooria tõesti ka võimalusi, kus tõlke täpsus on saavutatud arusaadavuse…1 minut -
Lilleküla
Tallinna asumiajalugude raamatutele taas lisa
Robert Nerman, Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Toimetaja Inna Saaret. Kujundaja Eneken Moorlat. Robert Nerman, 2011. 344 lk.
Vaikselt, ilma et nende ilmumise puhul suuri kiiduavaldusi oleks kuulda olnud – hea, kui pole päris maha vaikitud, aga sedagi on juhtunud –, on huviliste raamaturiiulitele kogunenud päris pikk rida Tallinna linnaosade kujunemiskäigust jutustavaid raamatuid. Kui Nõmme, mis oli ju enne sõda omaette linn, välja arvata, on nende kõigi autor…7 minutit -
Tõlgete kvaliteedist ehk Õnnetu Cortázar
Tundub, et ilukirjanduse tõlgete kvaliteedist on viimasel ajal suhteliselt vähe juttu tehtud. Põhjus on aimatav: üldiselt on tõlkekvaliteet paranenud, kui võrrelda turumajanduse algusaastatega, siis kohe määratult. Tookord julges ainult mõne kindla kirjastuse tõlkeraamatuid osta. Kui kõik on hästi või vähemalt talutav, siis sellest eriti ei räägita. Ise olen küll nii mõnelgi korral oma Eesti Ekspressi lühiarvustuste lõpus ka tõlke taseme kohta paar sõna maininud. Enamasti kiitnud, aga vahel on tulnud…4 minutit -
Põlvkondadeülene teekond
Aino Perviku Matlena lugu sünnib erinevates kehastustes aina uuesti, selles on midagi sügavalt arhetüüpset.
Kevadel ilmus raamatulettidele Aino Perviku väga tagasihoidliku kaanekujundusega raamat „Matlena teekond”. Ümbrispaberi järgi võis kohe oletada, et seekord ei ole tegemist lasteraamatuga. Ega siin midagi imelikku olegi: Pervik on ju üht-teist varemgi täiskasvanutele kirjutanud, ehkki lastekirjanikuna on ta palju tuntum ja teatum – eriti viimasel ajal.
Esimesi lehekülgi lugedes tabasin end mõttelt, et „Matlena teekond” oleks ehk…4 minutit
