-
1. Milline näib pärast 2008. aastat olevat globaalse kapitalismi tulevik ja tervis?
2. Kas on karta, et õhtumaad on sunnitud käegakatsutavas tulevikus oma elustiili ja hoiakuid muutma?
3. Möödunud sajand tähistab formaalselt kolonialismiperioodi lõppu. Kas on loota, et arvukad mittelääne kultuurid liiguvad alanud sajandil väärikama ja tänasest pingevabama iseolemise poole?
4. Kui ohtlik on Venemaa täna Eestile? Kui ohtlik läänele?
-
Kui Nõukogude Liidus tähistati 1977. aastal Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva, mõtles ehk nii mõnigi Leonid Brežnevi kõne kuulaja ajaloo kombele vempe mängida. Vananev parteijuht rääkis sellest, kuidas 1917. aasta revolutsioon oli võitu saanud „ajaloo inertsist”. . . . ometi ei saanud just 1970. aastate stagnatsiooni ja gerontokraatia tingimustes enam olla kahtlust, et revolutsiooni spontaanne ind oli ajaloo inertsile taas alla jäänud. Nagu eakaaslased teispool raudset eesriiet, ootasid ka paljud nõukogude noored revolutsiooni,…
-
Saša Pepeljajev on „tsuaFis” liiale minnes poolele teele pidama jäänud.
Pepeljajevi „tsuaF” esietendus novembris NO-teatris kõrgema lavakunstikooli 23. lennu üliõpilaste diplomilavastusena. INGA VARES
-
Sotsioloogiaprofessor Helmut Willke Nõukogude Liidu lagunemisest, ebavõrdsusest uues „kohatus” ühiskonnas ning teadmiste ja teadmatuse paradoksaalsest seosest.
Urmas Pappel
-
Ühest vanast ja visast vaidlusest
Mahalaskmisstseen režissöör Hardi Volmeri filmist “Oma Maapäev”.
-
28. ja 29. septembril on Tartus konverents “Suveräänsus muutumises: suveräänsuse mõiste võimu ja õiguse pingeväljas”
Juba aastaid on suveräänsuse mõiste olnud Euroopas ning eriti Ida-Euroopas poliitiliste arutluste tulipunktis. Nõukogude Liidu lagunemisel tagasi võidetud, võimukate naabrite ja rahvusvaheliste ettevõtete poolt ohustatud suveräänsus on nüüd mõnede väidete kohaselt loovutatud Euroopa Liidule. Poliitilised muutused on tõepoolest aset leidnud nõnda kiirelt ja märkamatult, et siiani on olnud vähe võimalusi hoolikalt ja mitmekülgselt arutleda suveräänsuse mõiste…
-
Poliitilise mõtte ajaloolane Quentin Skinner räägib juuli lõpus Cambridge’is Sirbile antud intervjuus aaretest, mis on peidus mineviku filosoofilistes traditsioonides.
-
Kuigi Quentin Skinneri nime seostatakse eeskätt poliitilise mõtte ajaloo uurimisega, ulatub tema teoreetiline haare märksa kaugemale. Üha enam peetakse teda ka üheks tänapäeva olulisemaks poliitiliseks filosoofiks, kelle kirjutised uus-rooma vabadusemõistest on liberalismi ja kommunitarismi vahele rajanud iseseisva “kolmanda tee”. Tema tuntuima teose “Uusaegse poliitilise mõtte alused” on kriitikud aga arvanud II maailmasõja järel avaldatud saja mõjukama raamatu sekka.
Laiemalt tuntuks sai Skinner 1969. aastal avaldatud artikliga “Tähendus ja mõistmine ideedeajaloos”,…
