-
ANDRES MUSTONEN, dirigent, Hortus Musicuse kunstiline juht
Sinu hiljutine suurim tegu oli Tallinna Filharmoonikute ja Tallinna Kammerorkestri juhatamine Saksamaa-Belgia turneel. Mis seal erilist oli?
-
Dirigent Olari Elts kohtles ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori viimatises kavas (9. XI) Viini klassikuid Beethovenit ja Haydnit eht napoleonlikult ratsahobuse seljast ja piitsaga. Temaatika ju seda võimaldas – Beethoveni III sümfoonia, mille autor algul Napoleonile pühendas ja siis hiljem tiitellehe puruks rebis, ning Niiluse lahingus Napoleoni alistanud admiral Nelsoni nimeline Haydni missa. Mastaapse baroki ja rasketest emotsioonidest tilkuva romantismi vahel on Viini klassika tegelikult just too ajastu, kus vahelduseks au…
-
Tantsuetendusel ei või iial teada, mis sind ees ootab.
„Piafi” peaosalised Rita Dolgihh ja Endro Roosimäe. Rünno Lahesoo
-
Vesi naiselikkuse sümbolina. pressifoto
Pärimusmuusikal põhinev tantsuprojekt „Omaenese ukseni” on täiuslik, mitmes mõttes lõpuni läinud etendus, Anu Ruusmaa senise koreograafitöö omamoodi kulminatsioon.
-
Krzysztof Penderecki
Sellega, et muusikaakadeemia tõi Eestisse XX sajandi ühe olulisema helilooja Krzysztof Penderecki ja korraldas konverentsi „Elektronmuusika ja filosoofia”, väljus Sügisfestival kitsalt ühe kooli ettevõtmisest ja astus jõuliselt üldisesse kultuuripilti.
-
“Bach on parim vahend üksinduse vastu” – selline vapustav üldistus jäi kummitama viiuldaja Gidon Kremerist tehtud filmist. Ja põhjendus: “Bachi muusika on alati nagu kõne. Seda peab mõistma ja tundma,” ütleb Kremer. Tähendused, toonid, need jõuavad sinuni: nii võiks vabalt interpreteerida tema edasist mõttekäiku. Et Kremerist on tehtud film just Bachi kui teda kogu elu saatnud helilooja võtmes, on üksjagu üllatav. Sest pole ju Kremer mingi tuntud Bachi-mängija ega barokiguru.
-
Orkestri nimes lubatud galantse, keskeuroopa stiili harjumuspäraselt nõtke ja fantaasiarikka baroki asemel pakkus itaalia orkester Europa Galante sirgjooneliselt ägedat, afektiga vürtsitatud, kohati isegi “kurjalt” mõjuvat barokki. Nii et Europa Galante nime asemel võinuks olla pigem Europa Affetto.
Tuntud barokitõlgenduste meistrite Harnoncourt’i saksa autentne stiil või Savalli pehme prantsuse barokk pakuvad märksa enam nüansse ja detaile. Seal on meloodialiini kõnekust, aega nautimiseks ja iga fraasi mõtestamiseks. Siin kõlas aga kiire ja tuline…
-
Lisandusi eesti muusikaloole: 65 + 35 = 100
Kuna tegevus pianistina on vaid väike osa Vardo Rumesseni laihaardelisest panusest eesti kultuuri, siis oleks ka puhtakujuline arvustus kohatu. Pigem on see tunnustus julgusele ja armastusele (õieti vastupidises järjekorras), millega ta jätkuvalt lavale tuleb. Tema tiheda ja eri suundadesse kiskuva tegevuse juures on märkimisväärne, endiselt on alles ka kontserttegevus. Ja veel eriti klaveri sooloõhtud. Iseenesest harv ja elitaarne traditsioon, millest tema põlvkonnakaaslased, kes…
-
Tallinna kammermuusika festival on Eesti muusikaelus alles noor tegija. Nagu Birgitta festivalgi kujundab see kolmandat aastat suvemöllust toibuva publiku puhkuselõppu. Pärast mahukat ja dramaatilist muusikateatrifestivali algas hääbuva suve viimastel soojadel õhtutel õdus kammermuusika pidu (20.–25. VIII).
Festivali kunstilise juhi Pille Lille koostatud kavad on mitmekülgsed ja sobivad laiale publikule – ning esinejakesksed. Vastupidiselt tavalisele pole bukletis sõnagi esitatavate teoste kohta, see-eest aga pikalt interpreetidest. Ja kes siis esinevad? Nagu Pille Lille Muusikute…
-
Uus suund muusikafestivalide juures – paketina kunst ja olustik.
Kuhmo festivalis on kokku pandud kaks vähese populaarsusega nähtust: klassikaline kammermuusika ja kauge üksildane maanurk. Tulemuseks on hämmastav müügiedu: neli korda päevas (!) toimuvatest kontsertidest on suur osa välja müüdud, kogu festivali külastajate arv oli 36 000 ja eelmüügist oli tänavu ostetud 5000 piletit rohkem kui eelmisel aastal.
