-
Monika Mattieseni „DMeetri” lavakujundus oli rabav. harri rospu
Muusikaakadeemia ooperid pakkusid uudset kõla- ja lavapilti ning kannavad endas nüüdismuusikateatri rahvusvahelise magistriõppe väljaarendamise pikaajalist projekti. Igati võimas ja vajalik algatus, mis rikastab edasi arenedes oluliselt Eesti ooperiteatri pilti. Kuna projekti praktiline osa ise on veel suurem ja võimsam kui selle esimene õis, siis kõigepealt esimesest.
-
Kas muretu mammutike on eesti noorte heliloojate tunnusloom?
Eesti muusikasse on oodatud nii noored heliloojad kui noored interpreedid, oli seekordsete Eesti muusika päevade korraldajate sõnum. Väga noorte esitajate ja heliloojate osakaal oli enneolematu ja märkimisväärne.
-
Muusikadokumentaal „PETER SELLARS. TEEL” („A Yourney with Peter Sellars”, Austria-Prantsuse-Inglise 2007), režissöör Mark Kidel. ETVs 27. III.
„Ta on nagu seemnerakk ja mina munarakk,” ütleb lavastaja Peter Sellarsi kohta tänapäeva muusikamaailma üks juhtivaid heliloojaid John Adams. Et kihutab linna, nakatab teda oma ideega, siis kaob kuudeks kuskile ooperit või filmi lavastama, aga Adams kannab endas kui last ja kasvatab seda mõtet, mis peab muusikalise väljenduse saama. Nii sündis näiteks Adamsi ooper „Nixon…
-
ERSO kontsert 29. II oli mitmes mõttes ekstreemne ja pakkus publikule kaasaelamist ning reageerimist mitte just tihti tekkivatele olukordadele. Ebaõnnestumisi ja ehmatusi, aga ka vastaspoolust – eneseületamist ning kirgastumishetki oli keskmisest rohkem.
Kui eeloleval Birgitta festivalil tuleb uue žanrina ettekandele Gidon Kremeri muusikuelul põhinev lavastus pealkirjaga „Suur õudusunenägu”, siis kõnealusel kontserdil oli just neid ehmatavaid lavalisi momente, mida näitab Kremer suvel Pirital. Aga et sellise karisma ning kuulsusega kunstnik toob publiku ette…
-
Eesti Vabariigi aastapäev võimaldas ERSO, RAMi ja solistide esituses kinkida Eesti muusikale uue rikastava teose, Tauno Aintsi kantaadi Leelo Tungla libretole. Ning lootuse Aintsi kui suure potentsiaaliga lavamuusika autori peale! Sõnade autori Leelo Tungla osa on selles teoses eriti oluline, sest idee- ja tekstivalik annab muusikale vormi ning karakteri. Kontserdibukletis kirjutab Aints: „Leelo Tungla libreto pakkus suurepärast võimalust kujundada kauni idee ümber muusikaliselt eripalgeline tervik. Teiseks, see lausa õhutas komponeerimisel…
-
Valentina Kremen mustlaseide Azucenana loob psühholoogiliselt sügava ja vokaalselt haarava rolli.
Valentina Kremen Azucena rollis. alan proosa
-
I Virtuosi Italiani kontsert oli nii kunstiline kui turunduslik täistabamus.
-
Kristjan Mõisniku kontsert näitas, kuivõrd raske on täita üht sooloõhtut isegi niivõrd hea häälematerjali ja lavakogemusega artistil kui 2004. aastast Bremeni ooperiteatris töötaval Mõisnikul.
Tema ampluaa tundub olevat sügav dramatism ja eriti tumedad värvid. Selles võtmes oli valitud ka läbilõige saksa ja vene romantismiajastu lauludest. Meeldiva vaheldusena kõlas nii mõnigi vähem tuntud laul (Rahmaninovi „Kristus on üles tõusnud” ja Löwe romansid). Sisulist vaheldust, laia emotsiooniskaalat ja rikkalikku värvigammat aga ei tekkinud.…
-
Christinet (Hanna-Liina Võsa) tõmbab Fantoomi (Chalice) poole salapära. pressifoto
Linnahalli „Fantoom” on lavastus, mis püüab võita korraga kahes kategoorias: laia publiku menu ja tõsise professionaalsuse vallas. See on võimalik, aga raske, sest mingid käärid ikka tekivad. Ning seda on antud projektist näha. Plusspoolel särab näitlejate valik ja meie noore muusikateatri lavastaja osalus.
-
Kontsert „Valentin Silvestrov 70”: UKRAINA RIIKLIK KAMMERANSAMBEL KIIEVI SOLISTID ning Kirilo Šarapov (viiul) ja Oleg Bezborodko (klaver) Bogodar Kotorovõtši dirigeerimisel Estonias 14. XI.
Valentin Silvestrovi muusikal on rohkem asja teispoolsuse kui siin toimuvaga: palju teoseid on juba lahkunud inimestele pühendatud ja tema helitööde kõlapilt muutub aja jooksul aina hapramaks ning hõredamaks. Tasapisi lahkub kõik, mida saab kõrvale jätta – kristalliseerub välja. Kammerorkestrist saab viiuli-klaveri duo, noote on nii hõredalt ja lihtsalt, et…
