Gregor Kulla
-
Giovanni Albini mono-ooperi „1982“ ausaks nautimiseks oleks tulnud läbi töötada tema doktoritöö, kus ta on uurinud oma loomeprotsessi, tudeerida partituuri ning lõpuks minna ühes noodiga kontserdile. Küllap oli nooditeksti äraõppimine ja soovitud meelestatusega esitamine korralik katsumus. Bass Tambet Kikas hõljus tehniliste keerdkäikude kohal ning partituuri peidetud jõuproovidest ei andnud aimu ka pianist Kristi Kapten.Rene JakobsonAga mis see saladus siis ikkagi on?
Mono-ooperis „1982“ on helilooja matemaatiliste võtetega tuletanud ja töödelnud mitmesuguseid lääne muusikaloo kaanoni motiive.
6 minutit -
Johannes Richard Seppingu ja Kirill Havanski valgest riietusest õhkuv kliiniline puhtus on suisa agressiivse maiguga.Paide teaterMa armastan sind, mälestus!
Ilusad mälestused teevad seest soojaks ja on kehval hetkel pai eest, ent halvad on jällegi piinlikud ja valusad – nagu nuga kõhtu tekkinud rõõmule.
5 minutit -
Eesti Löökpillikvarteti (fotol vasakult Tiit Joamets, Karl Johann Lattikas, Tanel-Eiko Novikov ja Lauri Metsvahi) debüütkava siht oli interpreetide sõnul anda aimu löökpillide väljendusvõimalustest.Piia RuberSteik ja kvartett
Novikov, Lattikas, Metsvahi ja Joamets on igati silmapaistvad interpreedid. Nad saavad(ki) kõigega hakkama: neile võib kirjutada ükskõik mida ning nad teostavad selle tehnilise üleolekuga.
5 minutit -
Võta ema, isa ja sõber kaasa heterosõbralikule vikerpeole Tartus, Genialistide klubis või mõnele (loodetavasti) eelseisvale Pride’le. Vaata, mis juhtub. Pildil Tallinn Pride 2017.Viker Lane / Wikimedia CommonsKes prügi minema viib?
Avalik arutelu pakub toitu niigi polariseeritud poolustele ja on muutunud ebaisikuliseks ning unustatakse, et inimesed saavad haiget.
8 minutit -
Alisson Kruusmaa (fotol) teos „Viis arabeski“, millega avati „Klaaspärlimängu“ viimane kontsert, andis õhtule mõtliku ja tagasivaatava ilme.Peeter VähiSüdasuvine õhuloss
Pealtnäha pretensioonitu, kuid läbimõeldud klassikalise muusika festival „Klaaspärlimäng“ rõõmustas sel aastal publikut tänapäevasema suunaga.
6 minutit -
„Kukemuru ambient“ on Intsikurmu festivali põhimõtteline vastand, kus ei rõhuta käibele ega lahedusele, vaid sisule ja selle puhtusele. Fotol About: river.Dmitri KotjuhFestival, kus saab kuulata
Festival mõjus kui puhkus puhkuses ning selle valgussõõr oli juhitud üksnes muusika olemusele ja ümbrusele.
5 minutit -
Doris Hallmägi jõudis oma teose „Resilience“ ehk „Vastupidavus“ mõttestikuni, avastades esimesi naiselektronmuusikuid, kelle töövahend oli magnetlint ja kõikvõimalikud võtted, mida sellel sai rakendada.VideokaaderReisikiri uuest maailmast
Tänavune uudisloomingu kava oli võluv kui reisikiri: heliloojate kogetu toodi publikuni empiirilise ristviitena.
5 minutit -
Kuulaja jõuab pärast oma hinge silme ette manamist, Isa kui valguse tiibade alla jõudmist ning rahupalveid teadmiseni, mille kujustab retrospektiivlik instrumentaalsoolo. Erki Pärnoja Collegium Musicale ees soleerimas.VideokaaderKas on meid üks või mitu?
Teos „Anima mea“ suunab kuulaja vaatama enda sisse, aga ka enda ümber. Kui ei leia valgust enda seest, siis on teda ehk märgata, kui aknast välja piiluda.
6 minutit -
Solistid, kes pigemini jutustasid publikule lugu kui laulsid nii, nagu nõuab klassikaline häälekool, mõjusid ehtsa ja kütkestavana. Fotol Kristiina Hovi ja Lembi-Liis Ebre.Gunnar Laak / Eesti KontsertKas itkuline või pilliline?
Nukrust on igal pool ja see pole hea ega halb. Sellega tuleb õppida elama. Paratamatusega leppimist on kajastanud ka Tormis „Eesti ballaadides“.
5 minutit
