-
Juunikuus leidis või leiab aset vähemasti kaks sündmust, mille taga on tunda kollektiivset jõudu ja mille puhul võiks pateetiliselt kõnelda – ja kõneldaksegi – „rahva tahtest”. Üks neist sündmustest on Indrek Tarandi suur edu eurovalimistel, teine on Vabadussõja võidu samba pidulik avamine. Mõlema sündmuse taga on suur inimhulk ja kollektiivsed emotsioonid. Ja kui „rahva tahtest” ei saa tänu seostele poliitdemagoogiaga väga tõsiselt kõnelda, siis mingi üldisema tähendusega vaimuseisu väljenduseks võib…
-
Loovkultuuri seisundi teema meedias on igihaljas. Enamasti on tegemist sotsiaalsete tagatiste ja toimetuleku muredega, teemaarendustest aga võib aimata metafüüsilise algupäraga eristaatuse ihalust. Seda eriti juhul, kui tegemist on inimestega, kelle hiilgeaeg möödus Nõukogude okupatsiooni karmides tingimustes, mil kultuuriministeeriumi ostukomisjonid kindlustasid eristaatuse enam-vähem kuulekatele loometöötajale, andes suitsuvorsti saia peale, ja mil äravalitutele võimaldati mõnikord virtuaalset mängumässugi . . . .
-
Maarja Kangro hiljutine Sirbi intervjuu sisaldas ka põhjalikku seletust tema televisiooni luulesaates kõlanud luuletuse „Liiklusmärk” vaatajaid šokeerinud sõnavaliku teemal. Ta kõneles tabusõnade tugevast katartilisest toimest, mille teadusuuringutes tuvastatud mehhanismid peituvad aju neuronitasandil. Info oli huvitav: nüüd siis tean, miks vandumine kriisisituatsioonides kuidagi kirgastavalt mõjub. Seletuse teine osa kõneles sõna jõust: „Kui see märk on ka hoiatav ja elukas ähvardav, siis ometi muutub ta turvaliseks ja armsaks just selle tuttavliku türa…
-
Hiljutisel Maailma Muusikanõukogu (IMC) ja Muusikainfokeskuste Ülemaailmse Liidu (IAMIC) seminaril Budapesti satelliitlinnakeses oli muu kõrval kõneks, kuidas peaks muusikute huvisid vahendama poliitikutele ja avalikkusele. Üks huvitav mõte kõlas küsimuse vormis: kas poliitik on ka inimene? Teine oli „definitsioon”: muusik on näljane kerjus. Poliitiku kohta jäi kõlama arvamus, et too on inimesesarnane olend, kelle mõtteviisi mõjutab süsteem, kus ta funktsioneerib, ja seepärast tuleb temaga suheldes kasutada erilisi võtteid.
-
Kriitilistest häältest hoolimata kosus ka Eestis viimaste aastakümnetega usk, et kapitalism ehk demokraatlik turumajandus on ideaalne heaolumasin, mis toimib ilmale ja emotsioonidele vaatamata. Ja et tähtis on vaid isiklikult õige kangi juurde trügida. Ilmselt tundub mõnelegi nüüd üllatav, kuuldes, et tolle masina tõrkumise põhjuseks on usaldus, õigemini selle puudumine – pehme inimlik tegur. Halva üllatuse hea sõnum on teadmine, kuivõrd tähtis, nii pragmaatikat kui ideaale silmas pidades, on usalduse kasvupinnas…
-
Eesti Muusika Infokeskus on aastal 2008 kokku lugenud 142 eesti nüüdismuusika esiettekannet, mille seas on ka üliõpilasteoseid, kuid mille autorite enamik kuulub Eesti Heliloojate Liitu. Eesti muusika žanripilt on mitmekesine, ulatudes koorimuusikast orkestriteoste ja ooperini. Möödunud aastal jõudis publiku ette kuus lavateost: Mari Vihmandi täispikk ooper „Armastuse valem”, kolm lühiooperit – Age Hirve „Tuleloitsija”, Tõnis Kaumanni „Lopi ja Lapi” ja Monika Mattieseni „Dmeeter” ning kaks lastemuusikali – Piret Ripsi „Imelaps”…
-
Et eluraskused on jõudnud ka rahamaailma ülemistesse tuludetsiilidesse, siis räägitakse meilgi nüüd edu asemel rohkem viletsusest – mis sellest, et seda viimast on Eestimaal alati jätkunud. Teinegi ime on juhtunud: erinevalt paavstist paavstima paremeliidi kuulutustest tuleb laiast ilmast teateid, et riik kui selline ei olegi õngesid vahendav firma, vaid koht, kust eriti suurtele finantsäpudele vajadusel ka sulaselget füüri välja voolab. Nii-öelda abi väljastpoolt.
-
Olgu selle Halliste kiriku kärmesti broneeritud jõulujumalteenistusega kuidas on – et nii Eesti riigi kui ka kohalike keskuste paremad inimesed koos jumalakartlikult kübardatud prouadega just kaamerasilma all armusõnumist osa saada ihkavad, on tuttav asi. Tundub, et paljude inimeste peas pesitseb (müüditeadvuse sügavikust pärit?) vaistlik äratundmine, et just „pühade” kuueserva mõtteline puudutamine ehk peapiiskopi ja presidendi kohalolek toob taevase armu lähemale. Mida rääkidagi, kõik rituaalid annavad inimestele turvatunde ja tore on,…
-
Fragmenteerunud väärtustega maailmas valitseb alateadlik igatsus üldinimlike ühisnimetajate järele. Need võivad ilmuda võlusõnade, loosungite või ka persoonidena. Üldiselt kipuvad persoon ja isik samastuma. Kriisihetkedel võidavad poliitikud, kes tulevad välja kõige lihtsama ja mahukama võlusõna või loosungiga, sellisega, mille iga inimene võib oma soovunelmatega täita. Pärast kriisi võidavad need, kelle loosung sisaldas kõige vähem reaalseid kohustusi. Mitte millekski kohustavaid, kuid pööret või lahendust pakkuvaid võlusõnu on rohkesti: demokraatia, terve mõistus, armastus,…
-
Galina Grigorjeva ja Ülo Kriguli uutest teostest paistab, et eesti muusika pealiin on selge ja sirge.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos verivärske peadirigendi Daniel Reussiga tõi eelmise nädala neljapäeval Tallinna Niguliste kirikus publiku ette kava, mille mõtteliseks teljeks olid pildikesed maailmalõpust, karmid ettekuulutused ja religioossed mõtisklused. Esiettekandele tuli kaks värsket kooriteost: Galina Grigorjeva „Nature morte” ja Ülo Kriguli „Preces ad lucem”. Uudisteoste eel kõlasid keskaegsed vaimulikud viisid „Audi tellus” ja „Fletus et…
