-
Edgar Savisaar on kindlasti Eesti kõige avalikum, kõige hoolikamalt kommenteeritud ja märgistatud poliitik. Tema meediakuju on üleelusuuruselt mütoloogiline: kurjuse kuju, loodud põhimõttel ?ise teen, ise materdan?. Tegelikult mõjub ?võitlus Savisaarega? juba mõnda aega nagu kamp purjus noorukeid, kes pimeduse varjus jalakäijat kolgib. Liidrid loovad õhkkonda. Primitiivsemad tüübid lisavad personaalse jalahoobi. Mõned arvavad, et aktsioon on õige, aga kunstiline külg nigel. Viisakates inimestes äratab asi vastikust, kuid märgistamishirm sunnib eemale hoidma.…
-
Selle loo kirjutamise ajal on pealinna valitsus kukutamisel. Põhjuseks ? erakorraline olukord, usalduskriis. Üks poliitilise filosoofia klassik on arvanud, et poliitikas ongi tegija see, kes suudab erakorralise olukorra ehk kriisi üle otsustada. Kriisikarjeid kostab konkurentsiühiskonnas tegelikult kogu aeg (avalik arvamus, inimarengu näitajad), kellestki sõidetakse regulaarselt üle. Kriisist enesest tähtsam ongi selle esitus, kindlal eesmärgil aktualiseerimine.
-
Teema (või vähemasti pealkiri) on ära aetud. Asjade maailma, inimese, ideede ja asjade seoste üle arutles Klassikaraadio viimane jutusaade ?Räägivad. . . .?. Avara teemastiku üks tähtis, lausa põletav aspekt jäi puudutamata. Ei saa vaiki olla, tuleb see üles võtta.
-
?Klassika koos Klasiga?: Tallinna Kammerorkester ja Julia Kociuban (klaver, Poola) Eri Klasi dirigeerimisel 2. X Mustpeade majas.
Tundub, et hoolimata väikesest saalist ja tagasihoidlikust reklaamist on kontserdisari ?Klassika koos Klasiga? üks mõjuv, soe ja intiimne muusikaüritus. 2. X Mustpeade majas toimunud kontserdi keskne persoon oli poola lapspianist, vaid 12aastane Julia Kociuban. Noor muusik on võitnud esimesi preemiaid hulgal rahvusvahelistel noorte pianistide konkurssidel Leedus, Poolas, Kreekas ja Eestis (Läänemere maade noorte pianistide…
-
Viimasel ajal on kirurud institutsionaalsust ja institutsioone. Eriti kahjulik olevat see kultuurivallas, kuulda on, et mujalgi. Milles küsimus? Institutsioon mingi inimsuhtlemiseks tarvilik reeglistik, tundub et süütu asi. Täpsemalt on institutsioon ühiskonda pikka aega mõjutav autoriteetne vaimne struktuur, mis hõlmab käitumisnorme ja väärtusi ning omab tõhusat materiaalset baasi ja organisatsiooni. Niisiis: väärtused, inimesed, (levi)ruum ja raha.
-
Enne seda, kui selgus sammaste tähtsus meie elus, olid kaks kuumemat kohalikku meediateemat Jeesus Kristus ja seks. Et odavad teemad? Mitte sugugi. Ei puuduta need kaks ju midagi vähemat kui (totaalne) vastutus ja (totaalne) mõnu. Just vastutuse ja mõnu teemad läbivad tegelikult ka paljusid selliseid arutelusid, kus neid kaht nimepidi ei nimetatagi. Pole ka ime: mõnu ja vastutuse pingeväljas võngub inimhing kogu oma elu.
-
Pühapäeva pärastlõunal trollipeatuses koos kaaslasega bussi oodates ei märganudki ma alguses üht halli mehikest ja teravtigedat pilku. Tagasihoidlikult riides ja lõhnad juures, kuid samm kindel ja diktsioon selge, tegi too end ootamatult nähtavaks: ?Ma tean teid küll, istute seal üleval, olete see Toompea-rämps.? (?!) ?Ja teid olen televiisoris näinud.? (Issand, üksainus kord, üheksakümnendate keskel vist rääkisingi Nyyd-festivalist.) ?Kuradi miljonärid!? (!?) Järgnes teemaarendus. Trollis saime ka publiku. Vaikne vihje kainuse voorustele…
-
?Karjuvaid probleeme enam ühiskonnas pole või inimesed ei tunneta enam neid. Inimestel on nüüd aega ka abstraktsemate asjadega tegeleda kui raha ja olmemured,? arvab respublikaan Mihhail Lotman (EPL 4.IX) sellest, miks inimesed identiteedi- ja väärtusprobleemidest huvituma on hakanud.
-
Vene ajal oli häda mõne väga vana ?asjaga?, mida ei tohtinud propageerida, aga ei saanud ka maha vaikida. Näiteks religioosne kunst. Appi tulid üldhumanistlikud väärtused. Mis saab ?üldhumanismi? vastu olla? Seda leiab tahtmise korral kõikjalt. Tõsi, küsimus oli tõlgendusvälja teatavas moonutamises. On ju vahe, kas näha kristluses kesksena inimeksistentsi väärtustavat armastuse akti või eneseärasalgamise käsku. Oluline on ümberkirjelduse põhimõte: kitsam, kohalikum nähtus saab positiivseks kirjeldatud mingi ülema ideestiku alusel. Üldhumanism…
-
Pole saladus, et mis tahes ideoloogia eksisteerib kahel viisil: kui arendatud teoreetiline mõttekonstruktsioon ja kui rida rahvalikke mugandusi. Viimased on tegelikult huvitavamadki kui õpetus oma teoreetilises puhtuses ja detailides, ?ajaloo?, vastuolude ja enesekriitikaga. Tegelikult ei vajagi ükski õpetus oma rahvalikul või looduslikul kujul ei detaile, loogikat ega enesekriitikat. Sellega on nagu äädikakärbsega, mis vastavate tingimuste korral ilmuvad otsekui eikusagilt, tühjusest. Ka õpetuse algmed võivad soolenugilise kombel inimese organismis tiirelda. Mõnikord…
