-
Jõuluajal me vaatame maailma lapsesilmadega. Kui hästi läheb, kui ühiskondliku olemise köidikud väga ei pigista. . . . Jõulud, see on aistingute vikerkaar, lõhnad, värvid ja soe valgus, millegi ootus ja päkapiku jäljed aknalaual. Ja hapukapsas. Aga ka kurbus tärkavast aimdusest, et jõuluvana ehk ei olegi olemas. See ei ole mingi tühiasi. Jõuluvana tühistumine tähendab ühest elumaailmast lahkumist, et siirduda järgmistesse, uute virvatulukeste poole. Neis järgmistes maailmades selgub enamasti sama ? et pole…
-
Kui vene ajal inimesi (näiteks korterijärjekorras) sikkudeks ja lammasteks liigitati, siis tuli enamasti ka ühiskondlik aktiivsus jutuks: kas on panust andnud, omavastutust ja initsiatiivi üles näidanud. Väärtuste ümberjagamise juurde käib alati ?ülemaid? argumente. Täna nimetatakse panuse andmist ja initsiatiivi vabastamist kodanikuühiskonna ehitamiseks. Aktivistid on teema omandanud, uus valgustusaeg on saabunud. Plakatid kutsuvad vanemaid üles lapsi kasvatama ? need saavad omavastutusest teada ja parandavad meelt. Maapensionär koob valla käsitööringis sokki ?…
-
Kultuuril, nagu me teame, on palju nimesid, määrajaid ja olekuid. Täna on kultuur see, mis uudiskünnisest üle saab: muusikalitootjate kasumid ja krahhid, unistus ?kultuuritööstusest?, tuntud kunstiinimese lõbumajakäigud, akadeemiliste institutsioonide konkurentsivõitlus, homosauna avamine valitsusliikmete osavõtul jms. Pikapeale tuleb tunne, et kultuur ongi homosaun, institutsioonide sõda ja rahanumbrid. Igal juhul on auru, müdinat ja ähkimist kultuurielus nii palju, et paistab: paljud kunstitegijadki kipuvad unustama, mille pärast õieti peale leivapalukese luuletusi kirjutama ja…
-
Kui esimene edukas enesetaputerrorist end öises Tallinnas koos politseinikega õhku lasi, sai tõsioludest ja osalejate kurvast saatusestki tähtsamaks õige seletuse leidmine. Põhiküsimus oli, kas õhku lendas ?terrorist?, ?lihtsalt inimene? või ?kangelane?. Avalikest teadetest oli tunda, et politseikontor isegi ei teadnud täpselt, mis variant neile paremini sobiks. Alguses käiski ametlikest teadetest läbi sõna ?terrorism?. Terrorismi seletamine teatavasti ei ole täna mõeldav põhjuste-tagajärgede süsteemis. Terrorism on olemuslik ja saatanlik surmatoov kurjus, millega…
-
Tegelikult on küsimus selles, kuidas õnnelik olla. Kõik muu, nagu näiteks helge tulevik, vaimne vabadus või kaotatud paradiis, on tühi mula. Küsimusele, kuidas olla õnnelik, on sajandeid keskendunud kõik meie ja ka ülejäänud ajastute vaimujõu keskused: paljud filosoofiakoolkonnad, kõik naisteajakirjad ja kosmeetikafirmad, vanarahva kollektiivne tarkus ja noorkirjanik M. Unt, erakondade politrukkidest rääkimata. Sellest hoolimata peab kurvalt tõdema, et osa inimesi ikkagi keeldub kiuslikult õnnelik olemast. Kuidas õiget meelsust, õiget elutunnet…
-
Enamik ei tee numbrit sellest, kummas jalas kumb sokk käib. Ja õigesti teevad: ühtmoodi venivad mõlemad, võtavad vajaliku kuju, eriti märjalt. Nagu ka meie niinimetatud vasak- ja paremerakonnad: kui valimisloosungitest-programmidest võibki mingeid ilmavaate kontuure leida, siis pärast valimisi venivad kõik nagu märjaks saanud sokk, ühe üldteada liistu peale. Vasakliberaalide ja rahvuskonservatiivide kätega on üles ehitatud paremliberaalne riik kõigile teada sotsiaalsete hädadega. Ehitustööde juurde käib kurb järjejutt sellest, kuidas erakonnad fataalsel…
-
Meie ridaelamus on viimastel suvedel kodukaunistuse hasarti tunda. Võisteldakse, kes suudab oma murulapikest suurema arvu roostetanud ämbreid imiteerivate või plastikust lillepottidega kaunistada. Ameerika seepides on samasuguseid näha. Muretsesin ka mõned, ei saa ju maha jääda. Kaks naabrit ostsid peaaegu sünkroonselt ühesuguse rotangist aiamööbli. Enamus ajab plastikuga läbi ? üldrahvalik materjal ja globaalne fassong, ameerika ja austraalia seepidest nähtud. Kokkuvõttes tegi proua korterist number kaks kõigile ära ? maksimum üleilmselt levinud…
-
Minu vanaisa oli eluajal rõõmsameelne ja tasakaalukas mees, kes leidis ka igas ebameeldivas olukorras midagi head, lohutas ja sisendas lootust. Kõrges raugaeas suutis ta siiski vaid kurvalt pead vangutada ja pomiseda: see inimese elu, see inimese elu? Pärast kodanike sündsustunnet riivanud kaubanduslik-poliitilisi tehinguid linnavalitsuse väljavahetamisel resümeeris ajakirjandus: vastik ja alatu, aga mis parata ? selline on elu. . . . Agressiivsus ja tapahimu on sügaval inimese loomuses, õpetab meid eelmises Sirbis kirikuõpetaja. Tõsi…
-
1990. aastal kirjeldas helilooja Eino Tamberg kohanemist nõukogude aja lolluste, ideoloogiliste rituaalide ja enesetsensuuriga inimlikult mõistetaval põhjusel: selleks, et elada, teha ?oma asja?: ?Seda ma nimetan saastumiseks. Nagu kiiritus, mille teatud annus veel ei tapa, kuid hakkab meid muutma. Nagu nitraadid, mida teatud hulgal tarbime, millega keha tasapisi harjub ja taluvus suureneb. See, mida pidasin 1948. aastal naeruväärseks, sellega olin 1958. aastal harjunud.? (TMK 1990, nr 6). Üheksakümnendal muidugi esines…
-
NIKOLAI LUGANSKI (klaver, Venemaa) festivalil ?KLAVER ?04? Estonia kontserdisaalis 24. X, kavas Beethoven, Chopin, Prokofjev, Rahmaninov.
Eesti kontserdilavale on iseseisvusaastatel jõudnud väga erinevas kunstilises ja kaubanduslikus kaalukategoorias külalispianiste. Labases turunduslikus mõttes võiks nad kolmeks jaotada: massipublikut võluvad imelapsed; prominentsemat publikut magnetina tõmbavad ?suured nimed? (natuke või ka üsna korralikult rooste läinud endised staarid, kelle kunagise hiilguse muusikalised põhjused kuulajalt üsna sageli suurt kujutlusvõimet nõuavad) ning oma võimete tippu jõudnud parimas loomevormis…
